Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gunnar Okk: energiamonarhia asemel tuleb vabariik
Täna konverentsil Baltic Dynamics 2008
ettekande pidanud endise Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki väitel saabub
pärast energiamonarhia lõppemist vabariik, mille esimeseks presidendiks saab
elekter.
"Arvatavasti monarhia lõppeb, tuleb vabariik ja selle vabariigi esimeseks presidendiks saab elektrienergia,“ laiendas Okk tänavu 21. juuni ajakirja The Economist lauset, kus põhiliste energiaallikate nafta ja kivisöe veel mõnda aega kestvat taandumist võrreldi absoluutse monarhia troonilt tõukamisega.
Elektrienergia tootmiseks on aga praegu Soomes Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendina töötava Oki hinnangul tarvis kasutada kõiki võimalikke vahendeid. "Me ei saa endale lubada mõnede energiaallikate idealiseerimist ja diskrimineerida teisi,“ lausus ta.
Euroopa energiapoliitika eesmärgid aastaks 2020 on ambitsioonikad – vähendada 20% võrra atmosfääri eralduvate kasvuhoonegaaside hulka, suurendada samade suhtarvude võrra taastuvenergia osakaalu ning energia kasutamise säästlikkust. "Nende eesmärkide saavutamine ilma tuumaenergiata ei ole võimalik, eriti Baltikumis,“ kommenteeris Okk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahvusvahelise konverentsi Baltic Dynamics 2008 esimesel tööpäeval said peale Oki sõna ka näiteks Euroopa komisjoni innovatsiooni ja väikeettevõtluse direktoraadi direktor Maive Rute, kes tegi ülevaate pisemate ettevõtete võimalustest ja toetamisest Euroopa Liidus, Skype Eesti juht Sten Tamkivi, kes rääkis innovaatilisest lähenemisest oma ettevõttes jt.
Foorumil osaleb ligi 250 külalist Eestist ja kaugemalt. Esimene Baltic Dynamics toimus 1995. aastal. Tänavune, järjekorras 13. konverents keskendub uuendusmeelse mõtlemise juurutamise kõrval ka energeetika- ja keskkonnaküsimuste lahkamisele.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.