15. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva katse komistas kohe sellise vahenduse peale. Helistan väidetavalt otse omanikult pärinevale korteri üürikuulutusele. Telefon võetakse viisakalt teretades vastu, kuid ennast tutvustamata. Kui asun esitama põhjalikke küsimusi korteri kohta, satub teisel pool olev inimene segadusse ja lubab omanikuga rääkida. Tema ei teadvat sellest korterist eriti midagi. Palub mul tagasi helistada.

Sellise maakleri kätte sattus ka Heidi, kes soovis Tartus oma ühetoalist korterit üürida. Kui ta oli kuulutuse üles pannud, hakkasid lisaks üürilesoovijatele helistama ka paljud maaklerid. Heidi tahtis siiski otse üürida ja ühelegi vahendajale korterit üürimiseks ei andnud. Peatselt võttiski ühendust inimene, kes oli pakutava korteriga väga rahul.

"Ta oli nõus kohe üürilepingut sõlmima," räägib Heidi. Huviline päris vaid, miks pakutavale korterile maakler oli vajalik. Sellisele korterile saavat ka vahendajata üürniku. "Olin üllatunud, et keegi minult küsimata minu korterit pakkus ja sellest vahendustasu tahtis," nentis Heidi.

Svetlana ja tema abikaasa panid sellel suvel oma korteri müüki. Värskelt ehitatud elamine sai lõpuks valmis ja noorpere otsustas majja kolida. Mitmesse portaali pani Svetlana üles korterimüügikuulutuse, kus ütles ka, et korter on otse omanikult. Palju helistas kuulutuse peale ka kinnisvaramaaklereid, kes soovisid kahetoalise korteri müüki vahendada.

"Ma ei olnud nõus, sest teadsin, kui nahaalsed on maaklerid," rääkis Svetlana ja märkis, et siiski tulid mõned maaklerid koos kliendiga tema korterit vaatama. "Olin šokeeritud," nendib Svetlana. "Kuidas keegi pakub minu korterit minu teadmata!"

Kinnisvarabüroo Uus Maa maade-majade osakonna ülem ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juht Andrus Soonsein märgib, et selline käitumine ei ole maakleritele lubatav ega käi kokku maakleri eetikaga.

"Kahjuks peab tõdema, et igas ametis tuleb ette inimesi, kes rikuvad selle ameti mainet," ütleb Soonsein. Ta kinnitab, et kinnisvara omanikul ei ole sellise isehakanud maakleri ees mingeid kohustusi. "Kindlasti ei ole ta kohustatud tasuma maakleritasu, samuti puudub kohustus temaga koostööd teha," leiab Soonsein.

Kui maakler küsib luba oma kliendile kinnisvara näidata ja on vaid nõuandjaks ostusooviga kliendile, siis tasub vahendustasu ostja ning see on kinnisvaramaakleri ja ostja omavaheline eelnev kokkulepe.

Probleemide tekkides soovitab Soonsein pöörduda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja poole, kus on olemas maaklerite koja aukohus.

Autor: Haldusuudised.ee