Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rüütmann nõudis kinnist pankrotiprotsessi
Endine Peugeot'de maaletooja Toomas
Rüütmann nõudis pankrotiprotsessi kuulutamist kinniseks, kuna pankrotimenetlus
riivavat tema eraelu.
SEB esindajad välistasid pankrotimenetluse kinniseks kuulutamist, kuna avalikkuse ja võlausaldajate huvid kaaluvad Rüütmanni eraelulised huvid üles. Pealegi ei sisalda pankrotiavaldusega kaasnevad dokumendid eraelulisi andmeid ning pankrotimenetluse kinniseks kuulutamine oleks ennekuulmatu.
Harju maakohus otsustas, et ei kuuluta pankrotimenetlust kinniseks, kuid keelab pildistamise ja filmimise Tallinnas Kentmanni tänava kohtumajas.
Kohtunik märkis, et kohtutäitur otsis Rüütmanni kõikjalt: nii töökohast kui kodust, kuid Rüütmanni kohtupabereid kätte anda ei saanud. Näiteks öeldi Rüütmanni töökohas, et ta on hoone kolmandal korrusel. Kui kohtutäitur sinna läks ja tulemuseta naasis, oli talle teed juhatanud töötaja vahepeal "reetmise" eest läbi võetud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kohtutäitur pöördus ka Rüütmanni advokaadibüroo poole, kuid sealt öeldi, et nemad endist autoärimeest enam ei esinda. Siis ei jäänud kohtul muud üle, kui algatada Rüütmanni pankrotimenetlus tagaselja, tõdes kohus.
Toomas Rüütmanni esindab täna advokaat Siim Roode, kes tuli kohtusse suure ratastel sõitva reisikotiga. Rüütmannil endal on kaasas suur portfell dokumentidega.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.