Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigisaladuse lisatasuta jäänutel tõsteti palka
Veel mullu maksti sadadele ametnikele
riigisaladuse hoidmise eest lisatasu, mille suurus võis olla kuni pool
põhipalgast, tänavu püütakse kaotust korvata muude tasude abil.
Nimelt jõustus aasta algul uus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, mis kaotas tavaametnikel riigisaladuse hoidmise ja töötlemise eest lisatasu saamise võimaluse, kirjutas Postimees.
Riigikogu liige Ain Seppik, kes mullu uue seaduse eelnõu ettekandjaks määrati, ei mäleta, et lisatasu kaotamist eriti arutatigi.
Kaitseministeeriumis maksti mullu riigisaladuse lisatasu koguni 235 inimesele ehk kõigile, kelle ametikohal oli kohustus omada riigisaladuse luba.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et kuna riigisaladuse hoidjaid ja töötlejaid on järjest rohkem ning see töö on muutunud lausa igapäevaseks tegevuseks, ei olnud mõtet lisatasu maksta.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.