Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Danske hedgefondi juht: finantssektorilt pöörame lühikeseks müümise tähelepanu ehitusettevõtetele
Danske Equity Hedge Fondi juhtiv
portfellihaldur Klaus Röpke rääkis erinevatest investeerimisideedest, kuhu fond
on panustanud. Uue krediiditsükli panustamisel on nad lühikeseks müünud
pangaaktsiad – näiteks Iiri AIB.
Sellel Iiri pangal on suur risk võetud ärikinnisvaras, mille hinnad võivad kukkuda 30 protsenti. Kindlustamata hoiused jooksevad pangast välja. Pank võib kanda suuri kahjusid. Lühikeks müügi ohuks on see, et keskpank võib kärpida intressi, samuti võidakse pank päästa.
Neile meeldivad lühikeseks müümise pangad, kes on harjunud tegutsema kõrge finantsvõimenduse, kõrgete marginaalide ja madalate rahastamiskulude keskkonnas. Olukord on muutnud. Nad püüavad tekitada kapitali müües (madalalt) varasid (kellele ja mis hindadega?). Madal kapital ja kõrge võimendus, suur sõltuvus rahaturg on nagu kutse lühikeseks müümiseks. Likviidsuskriis muutub krediidikriisiks. Pankrottide arv kasvab.
Ta ütles, et usub, et lähinädalatel siiski USA poliitikud suudavad abipaketi vastu võtta, või muidu... Kriis ise kandub edasi reaalmajandusse. Mida kauem valitsused viivitavad pankade päästmisega, seda kallimaks see läheb ja raskem on seda teostada. Kriis ise võib kesta aastaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimusele – kas ta päästmise korral lühikeseks müüjate nurka surumist ei karda (aktsiaid laenud hakkavad korraga aktsiate tõusuhirmus neid kokku ostma), ütles ta, et kui nad seda teevad, hakkavad nad muus kraamis lühikeseks müüma. Näiteks Hispaanias leidub ehitusettevõte, kelle laenude suhe omakapitali on 10:1.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.