Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Moskvas müüdi miljardikroonine korter
Vene ärimees soetas endale möödunud nädalal
korteri, mis läks maksma sama palju kui Abhaasia eelmise aasta kahekordne
riigieelarve, ehk 2,5 miljardit rubla mis teeb üle miljardi Eesti krooni.
Eelmisel nädalal selgus, et Moskvas on püstitatud uus kinnisvararekord. 2,5 miljardit rubla maksnud korteri soetas endale hilistes kolmekümnendates vene ärimees, kelle nime korteri vahendanud kinnisvaraettevõte Agent 002 avaldada ei soovinud. Moskva seni kalleimas korteris on põrandapinda 1300 ruutmeetri jagu, vahendas Newsru.
„Korter soetati 67 miljoni euro eest. Ruutmeetri hinnaks teeb see 51 000 eurot. Ostja eksklusiivsele korterile leidus juba nädal tagasi. Tegemist on 37-aastase vene ärimehega, kelle nimi jääb paraku saladuseks,“ rääkis kinnisvaraettevõte juht.
Rekordhinnaga korter on aga igati oma hinda väärt. Esiteks asub korter Moskva kesklinnas, eraldatud ning kõrgelt turvatud piirkonnas. Eksklusiivne korter asub 7-korruselises majas, kus asub vaid seitse korterit. Koju saamiseks ei ole vaja teha midagi muud, kui sõita autoga garaazi ja sealt astuda personaalsesse lifti, mis viib sind otse kodu ukse ette. Lisaks peavad maja teised omanikud nõustuma, et ostuhuviline on piisavalt paksu rahakotiga ning ostuks oma nõusoleku andma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ajakirjanikud arvutasid välja, et antud summa eest oleks saanud soetada 446 korterit Moskvas Bibirevi piirkonnas, 3,4 tonni kulda või siis rohkem kui 24,5 miljonit pudelit viina. Samuti on 2,5 miljardit rubla ligikaudu 2,5-kordne Abhaasia 2007. aasta riigieelarve.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.