Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia tõstab elektrihinda
1. jaanuaril kallineb elektrihind
keskmiselt 6,4 senti kilovatt tunni eest. Eesti keskmise majapidamise
elektriarvet suurendab hinnamuutus kuus umbes 15 krooni võrra.
Hinnatõusu põhjuseks on seadusest tulenevate keskkonnatasumäärade tõus ja muude Eesti Energiast mitte sõltuvate põlevkivi kaevandamise ning elektritootmise sisendite nagu transpordi, lõhkeaine, kemikaalide jms kallinemine, teatas firma. Elektrihind muutub vastavalt konkurentsiametiga kokku lepitud hindade regulaarse indekseerimise metoodikale.
„Kui varem muutus hind üks kord kolmeaastase perioodi tagant, siis indekseerimise metoodika näeb ette hinna igaaastast regulaarset korrigeerimist,“ selgitas hinna ülevaatamise süsteemi muutumist Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. „Kliendi jaoks hakkab hind küll sagedamini muutuma, kuid see võimaldab ära hoida väga järske ühekordseid hinnahüppeid,“ lisas Kaasik.
Põlevkivi kaevandamise ning elektrienergia tootmise hinna puhul rakendati indekseerimist sel aastal esmakordselt. Võrgutasude korral on samalaadset ettevõttest mitte sõltuvate kulude muutusi arvesse võtvat metoodikat kasutatud juba alates 2005. aastast.
Kaasiku sõnul katab 1. jaanuarist jõustuv põlevkivi ja elektrienergia hinnamuutus elektritootmise kulude kasvu osaliselt. Ainuüksi kasvavate keskkonnatasumäärade katteks kulub hinnatõusu järgselt 175 miljonit krooni, teine peamine kulude mõjutaja on põlevkivi lõhkeaine 107 miljoni krooni suurune hinnakasv. Hinnatõus ei too juurde täiendavaid rahalisi vahendeid Eesti Energia eesseisvate suuremahuliste investeerimisprojektide jaoks.
„Indekseerimise teel toimuv hinnamuutus on seotud vaid meist sõltumatute kuluartiklite kallinemisega ja lahedamaks meie enda tegevus hinnatõusu järgselt kindlasti ei muutu. Jätkuvalt peame kogu oma tootmisahelas leidma kokkuhoiukohti ning võimalusi tööprotsesse tõhusamaks muuta,“ rõhutas Kaasik.
Edaspidi hakkab elektrihinna komponentide regulaarne indekseerimine toimuma kaks korda aastas – jaanuariks vaadatakse üle elektrienergia hind ning märtsiks võrguteenuse hind. Hinnamuutus 2009. aasta märtsis saab olema praegusest hinnatõusust väiksem.
Pärast uue elektrihinna jõustumist 2009. aasta algusest jääb elektrihind Eestis endiselt üheks Euroopa Liidu madalamaks. Peale jääme ka lähinaabritega võrdluses – näiteks Lätis on kodukliendi elektrihinna põhitariif suletud turul 1,57 krooni kilovatt tunni eest, samal ajal kui Eestis saab see olema 1,44 krooni. Võrreldes kodumaist hinda Euroopa avatud elektrituru näitajatega on siinne elektrihind keskmiselt ligi kaks korda odavam.
Autor: Haldusuudised.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
1
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
3
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
4
Nordeconi investor eelistab Merkot
6
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Viimased uudised
Tehisaru investeeringutel on majanduskasvule üha tugevam mõju
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Konverentsid
Hetkel kuum
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele