Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia tõstab elektrihinda
1. jaanuaril kallineb elektrihind
keskmiselt 6,4 senti kilovatt tunni eest. Eesti keskmise majapidamise
elektriarvet suurendab hinnamuutus kuus umbes 15 krooni võrra.
Hinnatõusu põhjuseks on seadusest tulenevate keskkonnatasumäärade tõus ja muude Eesti Energiast mitte sõltuvate põlevkivi kaevandamise ning elektritootmise sisendite nagu transpordi, lõhkeaine, kemikaalide jms kallinemine, teatas firma. Elektrihind muutub vastavalt konkurentsiametiga kokku lepitud hindade regulaarse indekseerimise metoodikale.
„Kui varem muutus hind üks kord kolmeaastase perioodi tagant, siis indekseerimise metoodika näeb ette hinna igaaastast regulaarset korrigeerimist,“ selgitas hinna ülevaatamise süsteemi muutumist Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. „Kliendi jaoks hakkab hind küll sagedamini muutuma, kuid see võimaldab ära hoida väga järske ühekordseid hinnahüppeid,“ lisas Kaasik.
Põlevkivi kaevandamise ning elektrienergia tootmise hinna puhul rakendati indekseerimist sel aastal esmakordselt. Võrgutasude korral on samalaadset ettevõttest mitte sõltuvate kulude muutusi arvesse võtvat metoodikat kasutatud juba alates 2005. aastast.
Kaasiku sõnul katab 1. jaanuarist jõustuv põlevkivi ja elektrienergia hinnamuutus elektritootmise kulude kasvu osaliselt. Ainuüksi kasvavate keskkonnatasumäärade katteks kulub hinnatõusu järgselt 175 miljonit krooni, teine peamine kulude mõjutaja on põlevkivi lõhkeaine 107 miljoni krooni suurune hinnakasv. Hinnatõus ei too juurde täiendavaid rahalisi vahendeid Eesti Energia eesseisvate suuremahuliste investeerimisprojektide jaoks.
„Indekseerimise teel toimuv hinnamuutus on seotud vaid meist sõltumatute kuluartiklite kallinemisega ja lahedamaks meie enda tegevus hinnatõusu järgselt kindlasti ei muutu. Jätkuvalt peame kogu oma tootmisahelas leidma kokkuhoiukohti ning võimalusi tööprotsesse tõhusamaks muuta,“ rõhutas Kaasik.
Edaspidi hakkab elektrihinna komponentide regulaarne indekseerimine toimuma kaks korda aastas – jaanuariks vaadatakse üle elektrienergia hind ning märtsiks võrguteenuse hind. Hinnamuutus 2009. aasta märtsis saab olema praegusest hinnatõusust väiksem.
Pärast uue elektrihinna jõustumist 2009. aasta algusest jääb elektrihind Eestis endiselt üheks Euroopa Liidu madalamaks. Peale jääme ka lähinaabritega võrdluses – näiteks Lätis on kodukliendi elektrihinna põhitariif suletud turul 1,57 krooni kilovatt tunni eest, samal ajal kui Eestis saab see olema 1,44 krooni. Võrreldes kodumaist hinda Euroopa avatud elektrituru näitajatega on siinne elektrihind keskmiselt ligi kaks korda odavam.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
4
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele