Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hullud päevad tigutornis
Eesti Ehituse tütarfirma Linnaehitus on
suurtes raskustes Tartu Tigutorni korterite müügiga, 85 korterist on müüdud
vaevalt neljandik.
2006. aasta novembris paiskas Linnaehitus müüki esimesed 30 korterit, hind oli toona üsna soolane, 35 000 - 50 000 krooni ruutmeeter. Päevalehed kirjutasid, et kogu kupatus müüdi ära ühe päevaga, et mitte öelda tundidega, ja piltlikult öeldes järjekord jäi veel ukse taha, kalleim korter läks seejuures 6,2 miljoni krooniga, kirjutas Eesti Ekspress.
Tänaseks on pilt palju nutusem ja praeguseks on reaalselt müüdud napp neljandik maja 85 korterist ja vaid umbes kümnes neist võib täheldada elu.
Linnaehitus langetas mõnda aega tagasi "superpakkumise" korras 23korruselise maja alumiste korruste korterite hindu kuni 40 protsenti, näiteks kahetoaline eluase, mis varem maksis 2,2 miljonit krooni, maksab nüüd alla 1,5 miljoni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Linnaehituse kinnisvaradirektor Toomas Rell ütleb, et superpakkumine andis Tigutorni müügile uue hoo ning kampaania korras müüdavad korterid peaksid tänavu uue omaniku leidma, seda, et Linnaehitus oleks võinud kõik Tigutorni korterid 2006. aastal korraga müüki panna, mitte neid mitmes järgus müüa, nimetab Rell tagantjärele tarkuseks, sest firma tahtis olla ettevaatlik, sest ei suutnud toona ennustada ehitushindade muutusi ja kinnisvaraturu arenguid.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.