Majandusseisak kuritegude arvus veel ei avaldu

Kokku registreeriti kriminaalmenetluse registris 9 kuuga 38 210 kuritegu, mis on 0,4% enam kui aasta tagasi.

Maakondadest oli kuritegude tase kõrgeim Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Linnadest oli kuritegude suhtarv kõrgeim Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Maardus. Madalaima kuritegude tasemega maakondadeks olid Hiiumaa ja Saaremaa. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kuritegevus Viru ja Lääne piirkonnas, vähenes aga Põhja piirkonnas, teatas justiitsministeerium.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul on pidurdunud mitu aastat kestnud tapmiste ning röövimiste arvu vähenemine. „Üheksa kuuga registreeriti 83 tahtlikku tapmist ja mõrva – see on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahe võrra ning võrreldes 2006. aasta 9 kuu andmetega kaheteistkümne võrra vähem,“ märkis Salla. Röövimiste arv (676) on ühe võrra suurem eelmise aasta näitajast.

„Mõnevõrra eristub tapmiste ja röövimiste puhul üldpildist Tallinn, kus nende kuritegude registreerimine on jätkuvalt vähenenud,“ märkis Salla.

Kuritegude arvu mõjutab enim varguste arv (16 550), mille arv oli lähedane eelmisel aastal registreeritud varguste arvule (16 606). Märgatav oli varguste ja teiste varavastaste kuritegude arvu kasv Virumaal. Süstemaatilisi vargusi on kahe kuu jooksul registreeritud 414, oktoobri alguse seisuga on nende kuritegude eest kohus süüdi mõistnud 120 isikut, neist 91-le määrati reaalne vangistus.

Salla sõnul majandusprobleemid registreeritud kuritegude arvus veel otseselt välja ei paista. „Sotsiaalsete ja majanduslike muutuste mõju sellisele nähtusele nagu on kuritegevus avaldub ikka mõningase viitega. Kuid märgid võimalikust kasvust on olemas, näiteks on varguste arv Tallinnas alates juunist pööranud kasvule,“ selgitas Salla.

Üheksa kuu jooksul varastati või ärandati 432 sõidukit. Võrreldes 2007. aastaga on varastatud ja ärandatud sõidukite arv vähenenud 61 võrra ning võrreldes 2006. aastaga 239 võrra. Kõige enam varastati või ärandati sõiduki markide järgi Forde (65), Volkswageneid (53), VAZe (45), Audisid (43) ning Opeleid (41).

Korduvalt joobes tabatud sõidukijuhte on tabatud kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi – 3270 korda (345 juhtumi võrra vähem).

Võrreldes eelmise aastaga on kõige drastilisemalt tõusnud majanduskuritegude arv (92%). „Tõusu taga on eelkõige salakaubaveo ja rahapesuga seotud kuritegude arvu kasv. Salakaubaveo puhul on levinud ravimiameti loata retseptravimite viimine Eestist Soome ning lubatud koguste ületamine ravimite toomisel Venemaalt Eestisse,“ märkis Salla.

Võrreldes varasemate aastatega on kasvanud ka kindlustuskelmuste ilmsikstulek. Kui 2006. aastal registreeriti neid üheksa kuuga 11 ning 2007. aastal 19, siis käesoleval aastal on registreeritud juba 37 kindlustuskelmust. „Kindlustuskelmuste tüüpilised juhtumid on seotud sõidukikindlustuse summade väljapetmisega. Näiteks esitatakse kindlustamiseks auto, mis on juba avariiline või siis püütakse auto väidetava varguse abil hüvitist välja petta, samuti lavastatakse avariisid ning püütakse saada hüvitist võõra auto esitamisega kindlustatud auto asemel,“ selgitas Salla.

Kuritegude lahendamise määr oli 51%. Kohtusse saadeti 16 497 kuritegu ning menetlus lõpetati otstarbekusest 3123 kuriteo suhtes. Kahtlustatavat ei suudetud tuvastada 11 016 kuriteo puhul.

Autor: Haldusuudised.ee