Ekspert süüdistab Arco Vara suuromanikku huvide konfliktis

Inglise Kolledži sihtasutusse, mis otseselt oli spordihoone ehitamise taga, kuulusid varemalt ka linna esindajad. Nende hulgas abilinnapead Taavi Aas ja Kaia Jäppinen ning endine Tallinna Spordi- ja noorsooameti juhataja, praegune Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige Jaak Raie. Nüüdseks on linna esindajad end nõukogust taandanud ja nimetavad põhjuseks asjaolu, et ehitus on valmis ning linna poolt ehitamiseks antud raha hästi kulutatud.

Kui Taavi Aasalt ekspertiisis viidatud huvide konflikti kohta küsida, hakkab mees keerutama. Aasa hinnangul on tegemist eraõigusliku sihtasutusega, mis otsustas kõik ise ning läheb jutuga üle hoopis muudele konfliktidele, mida linn ehituses veel näinud on.

Taavi Aasa sõnul toetas linn spordihoone ehitust seitsme miljoni krooniga ning nende miljonite kasutamist ka sihtasutuse nõukogus olles jälgiti. Kevadel 2008 taotles sihtasutus linnalt veel 10 miljonit krooni ehituse käigus välja tulnud bastionimüüride säilitamiseks ja eksponeerimiseks tehtavate täiendavate tööde ja ehitusperioodi pikenemisega. Kareda sõnul läks müüri eksponeerimine ja lisatööd kokku maksma poolteist kuni kaks miljonit krooni.

Kuigi linnal oli sihtasutusega kokkulepe, et antakse seitse miljonit krooni ja rohkem mitte midagi, kuid sellest hoolimata esitas Inglise Kolledži sihtasutus linnale taotluse 10le miljonile kroonile -- linn nõudis sihtasutuselt ehituse käigus leitud bastioni müüride korrastamist ja eksponeerimist. Selgitamaks, kas sihtasutusele saab anda lisaraha, telliti eksperdilt Jüri Suttilt. Ekspertiis pidi selgitama, kas ehitamiseks tehtud kulutused olid põhjendatud ja ehituse tellija tegevus otstarbekas.

Ekspertiisi käigus selgus, et sihtasutuse ettevalmistused ei olnud piisavalt põhjalikud, projekteerimise ja ehitamise lepingud ei vastanud valdkonna tavadele ega kaitsnud piisavalt tellija huve. Linn vastas taotlusele, et arvestades eksperdi poolt välja toodut, kaasa arvatud huvide konflikti Hillar-Peeter Luitsaluga ning võttes arvesse, et ehitamisel tehtud kulud ei olnud läbipaistvad ja nende otstarbekus on kaheldav, ei ole linnal võimalik taolist spordihoone ehitamiseks lisaraha anda.

„Linn poleks iialgi seda objekti nii kallilt ehitanud ja linn ei saa endale lubada ka maksumaksja raha tuulde loopimist ebamõistliku hinnaga ehituse soetamiseks,“ ütles selle aasta augustis abilinnapea ja sihtasutuse endine nõukogu liige Kaia Jäppinen.

Kohtumisel Äripäevaga kinnitasid Luitsalu ja Kareda, et nii spordihoone ehitaja Skanska EMVga kui ka ettevõtmist toetanud Ühendatud Kapitaliga on sõlmitud kokkulepped võla tasumiseks. Skanskale on sihtasutus siiani võlgu 21 miljonit krooni, Ühendatud Kapitalile 6,5 miljonit. Ühendatud Kapitalilt saadud raha tuli sisuliselt ettevõtte nõukogu liikme Hillar Tederi taskust, kelle laps õpib Inglise Kolledžis.

Sihtasutus taotleb ka toetust EASilt, kes on toetuse saamise lisatingimuseks pannud, et sihtasutus peab võlausaldajatega kokkuleppele jõudma. Luitsalu sõnul on EASist lootus saada 6,2 miljonit krooni ning lisataotlusega 3,5 miljonit, milles plaanitakse esmalt tasuda Tallinna Linnale võlgu olevad spordihoone kommunaalkulud. Skanskaga lepiti kokku, et põhiosa tagasimaksmist alustatakse 2011. aasta kevadel ning selle aja jooksul ei saa taotleda sihtasutuse pankrotti.

Autor: Haldusuudised.ee