Ifi juht: kriis on panganduses, mitte kindlustuses

If grupi juhatuse esimehe Torbjörn Magnussoni sõnul on kindlustus küllaltki stabiilne äri, praegune turbulentne keskkond kindlustusärile kriisi ei tähenda.

If P C Insurance Holding Ltd juhatuse esimehe Magnussoni sõnul on If tulemused Eesti ja Baltimaades olnud suurepärased 4-5 aastat ja ka sel aastal. Ifi eeliseks peab Magnusson ka seda, et ettevõttel on praegu raha, mida investeerida. Potentsiaali näeb ta just telefoni- ja internetiteenustes ehk siis võimaluses pakkuda kliendile odavat ja mugavat viisi kindlustuse sõlmimiseks. Internetiäri on internetimeelses Eestis tema arvates väga efektiivne müügikanal, seetõttu on If sinna ka investeerinud viimastel aastatel.

If Eesti äri ei müü

„Keegi küsis minult hiljuti, kas me kavatseme müüa on kindlustuseäri Baltimaades. Niimoodi ei saa aga seda äri vaadata. Ma olen kindel, et Eestit ootavad ees mõned rasked aastad, võib-olla kaks aastat. Kuid siis saab Eesti rajale tagasi ja hakkab uuesti kasvama. Me teeme pikaajalist äri, me tahame olla siin, et meie bränd saaks tuntuks,” vastas Magnusson küsimusele, kuidas mõjub majanduslangus kindlustusärile.

Ettevõtja meenutas, et näiteks Eestis on kindlustussektori kasv olnud kohati kiirem kui SKP kasv. Praeguse aja kohta märkis ta: „Meil ei ole kriisi nagu panganduses, meil on aeglustumine.” Tavaliselt on kindlustusfirmadel vaba raha, pangad aga vajavad raha juurde, tuletas ta meelde.

Mis juhtub kindlustusäris lähitulevikus?

„See on hea äri. Me pakume tooteid, mida inimesed vajavad. Arvan, et äril läheb ka edaspidi hästi,” on rootslane optimistlik, lisades, et kindlustusturg kasvab edasi ka järgmistel aastatel, kuigi vähem.

Praegu on Ifi turuosa Eestis ca 29%, ERGO Kindlustusel 25-26% ja Hansa Varakindlustusel 15%. Magnusson ei osanud öelda, kas turuosad võivad muutuda lähiaastatel. „Hea, et me oleme sellises majandussituatsioonis vaid kindlustusfirmana, mitte pangana. See on hea eelis, keegi ei tööta mul siin laenukahjudega. Näiteks Swedbankil on praegu keeruline fokuseerida kindlustusele,” lisas ta.

Ülevõtmisi kindlustusäris Magnusson ei näe, sest pole ettevõtet, mis oleks müügis.

Kindlustusfirmade krahhe tulemas pole

Kas lähiajal võib ette näha mõne kindlustusfirma kokkukukkumist sarnaselt pankadele?

„Kindlustusfirmadel kui sellistel reeglina majanduslanguses probleeme pole. Kasvamine muutub muidugi keerukamaks,” oli Magnusson kindel. USAs pankrotistunud AIG probleemiks oli see, et ettevõte tegeles ka muude tegevuste peale kindlustuse ehk läks liiga ahneks, nimelt andis välja eluasemelaene. If kavatseb kindlasti jääda oma liistude juurde, lubab Magnusson.

Teine risk võib tuleneda omanikest, näiteks üks Norra suur elukindlustusfirma Storebrand, mille ühed omanikud olid Islandilt ja kes hiljuti olid sunnitud ettevõtte edasi müüma ühele Norra kindlustusfirmale.

„Me oleme väga stabiilne ettevõte võrreldes teiste ettevõtetega Põhjamaades. Meil on ettevõtteid erinevates riikides, kord areneb üks kiiremini, kord teine, see tasakaalustab,” lisas ta.

20 aasta pärast iga eestlasel kodukindlustus?

Eestlased on põhjamaalastega võrreldes endiselt passiivsemad kindlustamises. Eestlane ei mõtle nii palju kindlustuse peale, kui tüüpiline lääneeurooplane. Siiski rahva elatustaseme tõusuga, hakatakse rohkem tarbima ning seega ka kindlustama oma vara.

Magnussoni sõnul järgnevatel aastatel Eestis kindlustustoodete hinnad nii hoogsalt enam ei kasva nagu ka ülejäänud hinnad. Üks põhjus on selles, et majanduslanguse tõttu inimesed tõenäoliselt enam nii palju uusi autosid ja kinnisvara ei osta, seetõttu on ka vähem, mida kindlustada.

Kui praegu on Eestis umbes 25% inimesi, kellel pole mingit kindlustust, siis järgnevatel aastatel see number tõenäoliselt natuke väheneb. Magnusson usub, et 20 aasta pärast võib juba kõigil Eesti elanikel olla kodukindlustus.

Magnusson meenutas, et kindlustusfirma klient hakkab ettevõtet tõeliselt hindama siis, kui on mingi õnnetus juhtub ehk kui kindlustusest kasu on. Uuringute järgi on rohkem rahulolevad just need kliendid, kes on saanud kindlustajalt mingit hüvitist. Näiteks Eestis on kliendiuuringute järgi maksimumtulemusi andnud Ifile 90% neist, kes on kellele on midagi hüvitatud. Ja reeglina 10 aasta jooksul on pea igal kliendil keskmiselt üks selline juhtum.

Kindlustuspetturid on kultuuriprobleem

Kui 2006. aastal registreeriti kindlustuskelmusi üheksa kuuga 11 ja 2007. aastal 19, siis tänavu on registreeritud juba 37. Kindlustuspettuste kasvu kohta märkis mees, et see tähendab rohkem tööd. Näiteks Soomes kasutab If endiste politseinike abi petturite tabamisel.

Magnusson lisas, et kindlustuspettused peegeldavad ühiskonna üldist kultuuri, kuidas suhtutakse reeglite rikkumisse ja sealhulgas kindlustuspettustesse. „Me peame kultuuri muutma. Kui on aktsepteeritav varastada riigilt, on see aktsepteeritav ka kindlustusfirmalt. Ei tohi unustada, et kindlustuspettur varastab ju teistelt kindlustusfirma klientidelt. See ei tohiks olla aktsepteeritav,” märkis ta.

Magnusson ei osanud öelda palju pettureid täpselt firma ninapidi veab. „4-6% juhtudel on makstakse klient nö üle. Samas vahel on see õigustatud maksta suuremat hüvitist. See pole pettus, kuigi mõni neist võib olla ka pettus,” lisas Magnusson.

Eesti suurima kindlustusseltsi If Eesti Kindlustus esimese poolaasta kasum oli 146 miljonit krooni. Eelmisel aastal samal perioodil oli kasum 104 miljonit krooni. Esimese kuue kuuga koguti kindlustusmakseid 636 miljonit krooni. Kahjusid hüvitati 340 miljoni krooni eest.

Autor: Haldusuudised.ee