Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teede-ehitus jätkub plaanitud tempos
Maanteeamet kinnitab, et ehkki kärbetega
eelarvest vähendati teetöödele mõeldud raha, ükski oluline töö siiski pooleli ei
jää. Kõiki ehitustöid tehakse suurema põhjalikkusega kui kunagi varem.
Praeguse Eesti tee-ehituse stiilinäide on septembris avatud Vaida-Aruvalla teelõik, mis annab ettekujutuse käimasolevate ja planeeritavate tee-ehitustööde tasemest.
Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul jätkatakse töid kõigil varem planeeritud objektidel, kuid maksekohustused viiakse üle järgmisesse aastasse.
"Me saame seda teha, sest enamiku objektide puhul on tegemist kaheaastaste projektidega," selgitas Sõrmus. Peadirektor kinnitas, et maanteeameti prioriteet on teehoole ning ehituse poole pealt Tallinna-Tartu maantee.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust rääkis 21. oktoobril toimunud pressikonverentsil, et septembris avatud Vaida-Aruvalla teelõik Tallinna-Tartu maanteel vastab täielikult I klassi maantee nõuetele ja samal tasemel ehitatakse valmis ka kõik järgnevad suuremad planeeritud tee-ehitusobjektid.
Puusti sõnul on ehitusmahult teiseks suuremaks objektiks Mäo möödasõit, kus tänavu alanud ehitustööd lõpetatakse 2010. aasta sügiseks.
Kolmanda olulisema objekti - Kukruse-Jõhvi teelõigu - puhul märkis Puust, et kuigi hange on alles käimas, loodab maanteeamet ehituslepinguni jõuda veel sel aastal.
Kokku tehti sel aastal 2,5 miljardi krooni eest korda rohkem kui 1830 kilomeetrit riigimaanteid, sealhulgas remonditi olemasolevaid kattega teid 185 km, kruusateid ligi 300 km, pindamistöid tehti 1070 km ning tolmuvaba kate ehitati 235 km kruusateele.
Lisaks rajati ka 46 km kergliiklusteid ja kaheksa uut silda.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.