Sügistormis ja vihmas lipendava kile all
hallitama kiskuv küprok, puuduvatest ustest ja akendest sissetuhisev tuul,
tankipolügoni meenutav autotee ja varemeid meenutavad poolikud seinad... Selline
on argipäev Oru Kodus.
„Lasin end ikka päris pikalt lollitada,” tunnistas anonüümsust sooviv majaomanik Nelli Teatajale. „Ma ju nägin, et seal eespool küprokmaja hallitas. Mina aga kuulasin rahumeeli projektijuhi juttu sellest, et näe, tellijal sai raha otsa ja katus jäi paigaldamata. Ja uskusin, et minuga nii ei juhtu.”
Maja on vildakas, valesti ehitatud, vundament ebakindel ja seinad viltu. „Üks esimesi töid oli see, et võtsin kuvalda ja peksin seinad paika,” meenutab mees. „Õnneks jätkus mul niipalju oidu, et leping lõpetada enne, kui nad mulle külmad seinad oleksid ehitanud.”
Tegu on ühe kõige enam reklaamitud kinnisvaraarendusega Eestis, kus majaostjale lubati "Kamasuutrat", lasteõnne ja tätoveeringut. Ehitajad on pidevalt vahetunud, jättes maha ohtralt prügi ning märke kõikvõimalikust elutegevusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.