Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalafirma Viru Rand plaanib Toilasse veekeskust
Viru Rand kavatseb kalatootmise
lähiaastatel Vokasse üle kolida ning kavandab oma Toila kinnistule ujulast,
spaast ja hotellist koosnevat kompleksi.
"Kui vaadata kavandatava plaani rahalist mahtu – jutt võib olla 150-200 miljonist kroonist – ja meie ettevõtte 60-70 miljoni krooni suurust käivet, tundub see meie jaoks liiga mahukas," ütles Viru Ranna osanik Agu Laanemets Põhjarannikule. "Me ei välista mitte midagi, aga praegust seisu arvestades pean tõenäolisemaks investori kaasamist," lisas ta.
OÜ Viru Rand juhatuse esimees Toomas Aul ei arva, et kavandatav veekompleks Toila sanatooriumi pakutavate võimaluste kõrvale ära ei mahu. "Meie idee on natuke teistsugune kui sanatooriumis. Et inimesed kogu Ida-Virumaalt saaksid siin ujumas käia ja et oleks võimalik ka spordivõistlusi korraldada," selgitas ta.
Kolimise järel tühjaks jäävale 6,9 hektari suurusele maa-alale otstarvet otsides jõutigi mõtteni rajada sinna spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks oleks 50meetrine bassein. Kompleks hõlmab ka sportlikult kasutatavat parkmetsa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praegu on Viru Rannal Toilas kulinaariatehas, külmhooned, valmistoodangu ladu ja kontor. Tehase jaoks on Vokas ruum valmis, ülejäänule tuleb lahendus veel leida. "Mida varem me ära kolime, seda rutem hakkame kulusid kokku hoidma," ütles Toomas Aul.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.