Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene ekspert soovitab Baltimaadele Kaliningradi tuumajaama
Kui Balti tuumaelektrijaama ehitamisele
Kaliningradi oblastis kaasatakse välisinvestoreid, on nendeks kõige
tõenäolisemalt naabruses asuvad Balti riigid, kes on huvitatud oma
energiajulgeoleku kindlustamisest, vahendavad ERR uudised Vene eksperdi
sõnu.
Balti tuumaelektrijaama kavandatav võimsus - 2300 megavatti - eeldab elektrienergia eksporti lähinaabritele ehk ka Balti riikidele, kuna Kaliningradi oblasti jaoks on see võimsus esialgu ülearu suur, rääkis uudisteagentuurile Regnum Venemaa teaduskeskuse Kurtšatovi Instituut tuumaenergia ohutu kasutamise instituudi osakonnajuhataja tehnikakandidaat Aleksei Ivanov.
21. novembril kirjutati Kaliningradi oblastivalitsuses alla deklaratsioonile investeeringute kohta Balti tuumajaama kahe energiabloki ehitamiseks. Esialgse plaani kohaselt nähakse Balti tuumajaama rahastamiseks ette 134,3 miljardit rubla (59,6 miljardit krooni).
Arvestades energiadefitsiiti selles Euroopa osas, eriti seoses Ignalina tuumajaama sulgemisega, võib Ivanovi sõnul üksnes Balti tuumajaam garanteerida energiatarned. Ta märkis, et teised riigid ei ole tuumajaama ehitamise küsimuses sõnadest kaugemale jõudnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Balti tuumaelektrijaama käikulaskmine on kavandatud 2014. aastale.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.