Kui 150 m2 eramu viia õliküttelt üle
pelletiküttele, hoiab aastas küttekuludelt kokku umbes 11 000 krooni, lubas ASi
Teploimport juhataja Elvar Alasi. Tasuvusajaks pakkus ta kaks ja pool aastat.
Seega peaks katla ümberehitustööd koos õlipõleti ja torustiku asendamisega graanulipõleti ja tigukäiguga olema tänasest lugedes 2011. aasta maiks end tasa teeninud. "Õlikatel jäägu ikka õlikatlaks ja pelletikatel pelletikatlaks," ei uskunud ASi FEB Sanitaartehnika kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu sellise ülemineku otstarbekusse.
Ehkki takistust pole - on ju koldedki sarnased, mõlemal katlaliigil mahukad 150-200liitrised veesärgid -, vajab pelletitega kütmine siiski tihedamat katla hooldust. Kui õlipõleti, kolle ja filter vajavad hooldust vähemalt kord aastas, soovitavalt enne kütteperioodi algust, siis pelletipõleti ja kolle vajavad hooldust iga ühe-kahe nädala tagant.
Hoopis olulisemaks pidas Sarapuu küttesüsteemi automatiseeritust. See on eriti oluline õlikütte puhul, aga ka pelleti- ja gaasikütte puhul, sest muutuva õuesoojuse ja tuulte järgi ei jõua inimene oma süsteemi kunagi piisava südikusega sättida. Esialgne kokkuhoid automaatika pealt muutub ajapikku laristamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Odavaim on küll halupuuküte, kuid selle hinda tõstab füüsilise töö maht puidu varumisel ja halgude koldesse loopimisel. "Sa oled nagu katlakütja," osutas Sarapuu selle kütteliigi "lisarõõmudele".
Kütteinsener Silvar Pajuste seletusel peab halukatlal olema akupaak, siis piisab kütmisest korra ööpäevas. 150 m2 eramu tahkeküttekatla akupaak võiks olla 1,5-2 m3. Ehkki gaasikütte hind on juba võrreldav elektrikütte hinnaga, usub Sarapuu, et gaasi hind kerkib kindlasti veel. Seega hoopis paremas olukorras on kombineeritud katla omanikud.
Tegemist on kahekoldeliste seadetega, kus on õli või pelleti ja halupuukütte võimalus, lisaks ka elektrispiraal. Sellise katlaga saab kergelt joonduda küttehindade ja oma rahakoti järgi. Liiati saab halukoldele ette sättida pelletipõleti. Viimane käib ka lihthalupuukatelde kohta. "Soojuspumba lisamine või õhksoojuspumba kasutamine lisaküttena võimaldab kulutusi vähendada ligi 50%," kinnitas Alasi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.