Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oksjoniportaal: kokkulepe tarnijaga on ärieetika alus
Oksjoniportaalis müüdavate kaupade
väljastajate teavitamine ja läbirääkimine kuulub ärieetika valdkonda, leiab
portaali sendikas.ee tegevjuht Hannes Kranich.
"Tarnijatega eelnevad kokkulepped sõlmida on ausa ärieetika alus," ütles Kranich. Tema sõnul annavad puuduvad kokkulepped alust arvata, et käiakse ise valvelauast kinkekaarte või poest triikrauda ostmas.
"Kindlasti ei saaks tõsiselt võtta firmat, kelle ärimudel põhineb õhtustel ostureisidel kaubanduskeskusesse," sõnas ta. "Samuti näitaks see, et sellistel firmadel pole püsivat müügitegevust ning puudub läbimõeldud äristrateegia, mis hõlmab partnersuhteid kui ka klienditeenindust," lisas Kranich.
Sendikas.ee juhi sõnul on oluline küsimus ka garantii olemasolu ning kerkib küsimus, kas see omavolilise edasimüügi puhul üldse kehtib.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kranichi kinnitusel on usaldusväärsetel oksjoniportaalidel välja töötatud rutiin, kuidas kaupu hangitakse. Selleks on sõlmitud kokkulepped maaletoojate ning müüjatega. Nende portaalil on 10-12 püsipartnerist tarnijat, kelle hulka kuuluvad EMT, tehnikakaupade hulgimüüja Sandman Grupp, Tallinna Kaubamaja, Stockmann ja Arvutikeskus.
Sendikas.ee juhi sõnul on neil kokkulepped tarnijatega iga oksjonile mineva kauba suhtes ning ühtegi kooskõlastamata toodet ei müüda. "Oleme veendunud, et ärivaldkonnas on vaja regulatsiooni, mis tekitaks sendioksjonitele reglemendi ja tegutsemisraami, et võimalikke pettusi vältida," ütles Kranich.
Aripaev.ee kirjutas täna, et kuigi Neste Eesti AS pole andnud oksjoniportaalile Paku24.ee õigust müüa ettevõtte kütusekaarti, toimus siiski novembri keskpaigas kaardi lunastamiseks oksjon. "Neste ei tee koostööd portaaliga Paku24 ega ühegi teise samalaadsega oma kaardi müügiks," ütles Neste Eesti kliendisuhete juhi Kristi Pari.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.