Makseraskustes ettevõtte juhatusel tuleks enne kinnisvara sundmüüki ja maksukohustuse hüppelist suurenemist pankrotiavaldus kohtusse viia, sest üle 20päevane viivitus võib kaasa tuua kriminaalvastutuse.
Ettevõtete kinnisvara sundmüügid sagenevad, kuid ilmselt annavad vaid vähesed firmajuhid endale aru, et pärast vara sundmüüki tuleb neil deklareerida käibemaks ning tasuda see rahast, mida tegelikult pole ega ka tule.
"Turul on näha tendents, et äriühingud ei suuda oma kinnisvara realiseerida või realiseerivad seda kohtutäiturid. Äriühingud arenesid tõusu ajal kiiresti, unustades ära oma riskide hindamise ja pädeva õigusabi kasutamise," rääkis Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise osakonna talitusejuhataja Tanel Ermel. "Ja kuna nad pole õiguslikele aspektidele piisavalt tähelepanu pööranud, võtavad pank ja teised võlausaldajad vara käest ära, või tuleb maksta liiga suuri intresse," tõdes maksude sissenõudja.
Makseraskustesse sattunud ettevõte peaks praegu püüdma saneerida pankrotiprotsessi raames, mis peatab kõigile võlgadele arvestatavad intressid ning täitemenetlused. Maksuhalduri praegune kogemus näitab aga, et pankrotiavalduse esitamist lükatakse viimase võimaluseni edasi.
Tasub meeles pidada, et neis äriühinguis, mis on põhja läinud ja mille vara on juba realiseeritud, maksuameti sissenõudmisprotsess jätkub. "Kui maksejõuetus on kätte jõudnud, võiks juhtkond algatada pankrotimenetluse. Inimeste teadmatus selles, millal nad peaksid otsustama äritegevuse lõpetada, ei vabasta neid vastutusest."
Teatud juhtudel lähevad võlad üle ka maksejõuetu firma järglasele. Kõige kurvem on aga ettevõtte juhtkonna tegevusetus, märkis Ermel.
Eesti seadused võimaldavad ettevõtte juhatuse koguni kriminaalvastutusele võtta ja kuni aastaks vangi pista, kui nad viivitavad pankrotiavalduse esitamisega üle 20 päeva ja mõnele võlausaldajale sundmüükidega märkimisväärset kahju põhjustavad.
Võrreldes 2004.-2007. aastaga annavad äriühingud üha enam pankrotiavaldusi kohtusse ka siis, kui neil on veel vara alles, tõdes Ermel. See tendents näitab tema sõnul selgelt, et ettevõtjate teadvus maksejõuetuse ja riskide kohta hakkab selginema.
Selle aasta kümne kuuga on Põhja maksu- ja tollikeskusse laekunud 748 maksuvõla ajatamise taotlust, mis on võrreldes 2007. aasta sama perioodiga 269 võrra enam.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.07.26, 10:26
Kinnisvarajuhid: ostjad on turule tagasi tulnud, kuid muutunud soovidega
2
Uudised
  • 24.07.26, 06:15
Tahad osta korterit otse omanikult? Vaata, kui palju Sinult küsitakse tegelikult
Vaata tervet Eestit hõlmavat graafikut - olukord on kõnekas
3
Uudised
  • 25.06.26, 13:10
Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
4
Uudised
  • 24.07.26, 08:00
Kuidas saavad korteriühistud võidelda petturite vastu?
5
Uudised
  • 22.07.26, 08:00
Halva ruumi eest ei jää arve tulemata
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
6
Uudised
  • 24.07.26, 09:45
Invego Läti arenduste müük paisus 130%
Arendusfookus on lahkunud Lätisse

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele