Avaliku teenistuse palgasüsteem tervikuna niisugusel kujul nagu ta praegu toimib on oma olemuselt läbipaistmatu ja aegunud, mistõttu ka kuritarvitustealdis, kommenteeris kaitseminister Jaak Aaviksoo kõikidele alluvatele aasta lõpus makstud tulemuspalka.
„Lubamatute üksikotsuste praktika varjus on täiesti põhjendamatu kaitseministeeriumi keskmistatud palgapoliitika eriliselt kriitiline väljatoomine. Kaitseministeerium pole kuidagi privilegeeritud; praktikas kehtib keskmine, kõiki väljamakseid arvestav palgatase, mis vastab ministeeriumide keskmisele tasemele. Vastav analüüs on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehelt.
Avaliku teenistuse palgasüsteem tervikuna niisugusel kujul nagu ta täna toimib, on kasutusel olnud juba viimased kümme aastat ning on oma olemuselt läbipaistmatu ja aegunud, mistõttu ka kuritarvitustealdis.
Nii on näiteks kantslerite seadusjärgne kõrgeima ametniku astmetasule vastav ametipalk 25 000 krooni kuus ja tegelik seaduslikele nippidele tuginev lõpptöötasu 55 000-65 000 krooni kuus (millele lisandub sõltuvalt ministeeriumist tasu "lisa"töö eest nõukogudes), siis selline olukord on otse öeldes amoraalne ja lubamatu.
Ka kaitseministeeriumi tänane töötasupraktika on praeguse palgasüsteemi vili. Ilmselt mitte ainult ministritel pole olnud kohati piinlik kirjutada alla „juriidiliselt korrektsetele töö-, palga ja preemialepingutele“, ent ilma kujunenud riiklikku süsteemi muutmata pole seni kellelgi alternatiivi.Samas jääb palgapoliitika alati osaks personalipoliitikast, mille põhimõttelised alused peavad olema sätestatud avaliku teenistuse seaduses. Tulemustasu maksmine ministeeriumites pole häbiasi kui see toimub läbipaistvalt, vastavalt palgajuhendile ja inimeste töötulemustele. Inimesed, kes saavad hakkama tavapärasest olulisemate töövõitudega, väärivad ka oma juhtide vastavat tähelepanu,” kommenteeris Aaviksoo Eesti Päevalehes 3. detsembril ilmunud artiklit „Kaitseministeeriumi ametnike ennastületav töö tõi kõigile preemiad“.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
3
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
4
Uudised
  • 19.06.26, 09:04
Statistikaamet: korterite hinnad hüppasid aastaga 15%. Kas tõesti?
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
5
Uudised
  • 15.06.26, 13:09
Suvilaid müüakse enim pealinna lähedal ja suvituspiirkondades
6
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”

Hetkel kuum

Visioon 2028. Visuaalil keskel vasakul asuva kaheksast majast koosneva M-hoone rekonstrueerimistööd peaksid valmima 2028. aastal. Selle kompleksi keskele on planeeritud Teatri väljak. NB! Estonia teatri ees juba on Teatri väljak. Kuidas nendel edaspidi teha vahet?
Uudised
  • 15.06.26, 12:57
Silme ees pool miljonit kultuurituristi: Piilmannid kolivad Linnar Viiki näitusepinna telki ja siis eraldi majja
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele