8. detsember 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elamispinna väljaüürimine vaid enesepettus

Elamispinna väljaüürimine on pigem hädalahendus, mis jahutab müügiturgu veelgi ning lõpuks tuleb juba vähemkaubanduslik pind ikkagi maha müüa, aga veelgi odavamalt.

"Mina küll sellesse üüriärisse ikka üldse ei usu," pidas OÜ Adaur Grupp juhataja Tõnu Toompark elamispindade üürimisele lootmist ostu-müügi patiseisus kinnisvaraturul mõttetuks. Hoides elamispinda enda käes üle talve koos üürilistega, jääb oht, et selle kaubanduslik välimus kannatab. Lisaks võib ilmneda, et majandussurutise tõttu võlgu jääma kippuvat üürilist tuleb hakata välja viskama.

Kõige krooniks tuleb järgmiseks aastaks langenud kinnisvaraturul elamispind ikkagi odavamalt maha müüa, seega oleks mõttekas lasta selle hind kohe alla 10-15 protsenti aja ära müüa. Korteri väljaüürimine annab tootlust naeruväärsed 3-4 protsenti, kuid müügiraha panka deposiiti paigutamine sootuks kõrgemat protsenti, arutles ta.

Liiatigi tuleb ju elamispindu aina jäätuvama ostu-müügituru turu taustal üüriturule järjest enam ja surve üürihindadele kasvab. Müügiturult karmistunud pankade laenupoliitika tõttu üüriturule üle liikuvad potentsiaalsed ostjad ei suuda selles vallas tekitada hindakergitavat nõudlusekasvu. Lisaks paiskavad endale teise kinnisvara ostnud ühe pinna jällegi üüriturule ning potentsiaalsed üürijadki on majandussurutise tõttu aina ettevaatlikumad.

Ober-Hausi kinnisvaraspetsialisti Svetlana Petkina sõnul ongi turul ost-müük seiskunud, tegutseb vaid üürimine. Samas aga üüripindu on pakkumises väga palju ja hinnad kukuvad aina alla poole. "Ei ole ette näha, et üürihinnad hakkaksid lähiajal üldse tõusma," tõdes kogenud spetsialist.

Tallinna vanalinnas valdavalt luksuslike ning esinduslike pindade üüriturg on täiesti ummikus. Omakorda lisavad siin jumet magusates kohtades tühjusest haigutavad äripinnad. Näiteks mahukas 1920ndatel valminud Eesti Raudtee majana tuntud büroohoone aadressil Pikk 36 on üleni tühi. Seal üüriruudu eest küsitavat sadat krooni pidas Petkina vanalinna kohta ikka väga väikeseks. "Linn on masendavalt kinnisvarakuulutusi täis," ohkas ta.

Ühe lahendusena on osa maaklereid tema kinnitusel läinud okupatsiooniaja teed – taas püütakse pakkuda vahetust lihtviisil, siis kokku, lahku. "Kõik istuvad kinnisvara otsas ja tehinguid ei toimu," teatas Petkina melanhoolselt.

Toomparki kinnitusel on riigi pealinnas kinnisvarasektoris liikuva raha maht nüüdseks võrreldes kahe aasta taguse buumiajaga langenud tervelt 60 protsenti.

Tema näeb lahendusena tavamõistusele ulmelisena kõlava majanduspõhja äratabamist ning siis ju peaks optimism taas turgu hakkama elavdama.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474