Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Romet Põldme surma uuritakse jätkuvalt tapmisparagrahvi järgi
Põhja ringkonnaprokuratuuri
kinnitusel on Tallinna kesklinna valitsuse ametniku Romet Põldme
(25) surma asjaolud siiani segased. Noormehe surma uuritakse jätkuvalt
karistusseadustiku õiguspügala järgi, mis käsitleb lahkunu võimalikku
tapmist.
"Antud asja uurimises ei ole praegusel hetkel uusi arenguid, mida saaks avalikkusega jagada. Kedagi kuriteos kahtlustatavaks tunnistatud ei ole. Näha seost tema töö või muude ajakirjanduses väljapakutud versioonidega, on spekulatsioon," märkis ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Rannajõe.
Rometit nähti elusana viimati 19. detsembri öösel kella 1 paiku, kui ta koos kahe töökaaslasega taksoga koju sõitis ning Kalamajas Kotzebue ja Vabriku tänava ristmikul 50 meetri kaugusel kodust taksost väljus.
Harrastussukelduja leidis uppunud Põldme 28. detsembril Kalasadama kai äärest. Tumedates rõivastes Romet lamas 2,5 meetri sügavusel merepõhjas pooleldi põlvili, nägu kai suunas, käed abiotsivalt ülespoole kõveras.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema kehal olid pindmised haavad, mis lahangu tulemuste järgi ei põhjustanud siiski ametniku surma. Kuigi lähedased ja töökaaslased olid varem väitnud, et Rometil ei olnud kesklinna valitsuse jõulupeol kaasas rahakotti, leiti mehe taskust siiski raha. Kui palju ja millises vääringus, prokuratuur ei ütle.
1,5 aastat linnaosavalitsuses töötanud Romet Põldme tegeles maaküsimuste, linnakujunduse alaste projektide elluviimise, detailplaneeringute menetlemise ja nende arutelude läbiviimisega ning halduskogu materjalide vastuvõtmisega.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.