7. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spetsialistide hinnangul on Eestis umbes 0,25% kõigist töösuhetest seotud personali rentimisega. Magistritöö raames tehtud uuringu (teostatud 2007. aastal) tulemusel võib väita, et ligi 1/3 ettevõtetest on vähemalt korra personali rentinud, kuid rentimine on siiski erandjuhus, mitte tööjõuvajaduse rahuldamise tavapärane viis, kirjutas magistritööst Äripäeva tööjõuturu infolehes Marl Neerut.

Uuringust tuli ka välja, et üle 30% ettevõtetest ei ole saadud personalirenditeenusega rahul. Nii suur osakaal rahulolematuid kliente peaks teenuse pakkujaile olema selge märguanne, et teenuse kvaliteedile on vaja suuremat tähelepanu pöörata.

Magistritöös leidis Tarang, et enamasti kasutatakse rendipersonali lisatööjõuna ajutiselt suurenenud töökoormuse perioodidel ja ajutiselt äraolevate töötajate asendamiseks. Nimelt pöördutakse personalirendiettevõtete poole sooviga leida töötaja vabanenud ametikohale, kuna ise ei suudeta töötajat leida või võtab see liiga kaua aega.

Peamiselt renditakse liht- ja abitöölisi, aga ka kontoritöötajaid. Spetsialistide ja juhtide rentimine ei ole Eestis veel levinud. Teenindajaid ei rendita samuti kuigi palju.

Loe pikemalt tööjõuturu infolehest.

Autor: Haldusuudised.ee