Kui korteri laenumakse on juba sama suur kui kommunaalkulud, siis teravneb küsimus, et kuidas küttearve väiksemaks saada. Hinno arvates võib üheks lahenduseks olla väikese grupi kortermajade ühinemine, et ehitada oma autonoomse katlamaja, mis töötab kaugküttel, alternatiivküttel ja siis tahkel küttel.
Kuna kütuste hinnad on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, on muutunud ka majaostjate eelistused küttesüsteemide suhtes. Kuntsel toob välja, et kui veel mõni aasta tagasi peeti ekspluatatsioonikulusid arvestades elektrikütet kõige kallimaks ja maakütet odavaimaks, siis nüüd võib öelda, et väiksema ja optimaalse pinnaga ning kvaliteetselt ehitatud ja korralikult soojustatud elamute puhul ei ole see nii. Ta nendib, et ehkki küttesüsteemide maksumus võib erineda mitu korda, ei kajastu see veel elamu müügihinnas.
Küttesüsteemidega tegeleva Teploimpordi juhataja Elvar Alasi rääkis, et küttesüsteemide ehituse maksumus on mullusega võrreldes langenud10-15 protsenti. "Enimsoovitud kütteliigid on soojuspumbad, viimasel ajal eriti õhk-vesi-tüüpi, mis lisatakse olemasolevatesse küttesüsteemidesse, ja pelletiküte," märkis ta. Alasi sõnul võib täheldada trendi, et senised õlikütte kasutajad lähevad üle graanulküttele, samuti on märgata tendentsi, et puiduküttekatlad viiakse üle pelletiküttele.
"Ilmselt juba lähiajal näeme arendajaid, kes hakkavad pakkuma ehitus- ja soojustehniliselt paremini lahendatud hooneid, mille kommunaalarved on mitu korda praegusest soodsamad," pakkus Hinno, kes peab tulevikutrendiks kombineeritud lahendusi, kuhu kuuluksid maa- või õhksoojuspump, õli- või puit- vms katel ja ahi ning kamin.
Autor: Haldusuudised.ee