Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aborigeenid kaotasid globaalsele kaevandajale
Austraalia keskkonnaminister Peter Garrett
teatas täna, et tsingikaevandamise peatanud kohtuotsus tuleb ära muuta ja
kontsern Xstrata saab loa jätkamiseks ehk Põhja-Austraalias asuva kaevandusala
põliselanikel tuleb oma kodujõe ümbertõstmisega rahul olla.
Põlisasukad ei olnud rahul McArthuri jõe ümbersuunamisega uude sängi ning saavutasid eelmise aasta 17. detsembril ülemkohtu täiskogult tööde peatamise, kirjutas AFP. Kohus põhjendas otsust protseduuriliste vigadega kaevandamisloa väljaandmisel ning mõnede keskkonnaalaste rikkumistega.
Varem oli ettevõte juba 5 km ulatuses suunanud jõe uude sängi, sest just vana sängi all asuvad rikkalikemad maagilademed, mida lahtise karjääri meetodil kaevandada. Ettevõte soovib sarnast toimetamist jõega jätkata. Kohtuotsuse peale teatas Xstrata, et peab niiviisi oma tütarettevõtte McArthur River Mining kinni panema ja 300 inimest tööta jätma, samuti maagi laovarude peatsest lõppemisest, suutmatusest seetõttu tellimusi täita ning sellega korvamatute kahjude kandmisest.
Minister Garrett kinnitas, et veel tänavu saab projekt kõik vajalikud riiklikud load, Xstrata tervitas oma tänases avalduses tema sõnavõttu. Aborigeenide esindajad saavad ministri sõnul kaks nädalat aega projektiga tutvumiseks ning võimalike parandusettepanekute tegemiseks. McArthuri jõe tsingiprojekt käivitati 2006. aastal ja sellele on kulunud 110 mln dollarit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Xstrata on globaalne maavarakontsern peakorteriga Šveitsis, noteeritud Šveitsi ja Londoni börsil. Oluline tegija esikolmikus või selle piirimail on ettevõte vase, kivisöe, koksi, kroomi, nikli, vanaadiumi ja tsingi turul. Lisaks tegeldakse plaatina, kulla, koobalti, plii ja hõbedaga ning mitmesuguste tehnoloogiliste lahenduste pakkumisega. Tegevus toimub 18 riigis, andes koos alltöövõtjatega tööd 56 000 inimesele. 2007. aasta kasum oli 5,5 mld dollarit.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.