26. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeerium saatis 15. jaanuaril kooskõlastusringile uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on suurendada avaliku sektori läbipaistvust ning tõhustada huvide deklareerimise süsteemi.

Ühe muudatusena täpsustatakse eelnõus ametiisikute toimingu- ja tegevuspiiranguid, sest tänane regulatsioon on justiitsministeeriumi läbiviidud analüüsi kohaselt hulga probleeme tekitanud.

"Tegevuspiirangute osas on peamiseks muudatuseks see, et lähtutakse ametiisiku kõrvaltegevuse vabaduse põhimõttest," selgitas ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tanel Kalmet.

"Teisisõnu tähendab see, et üldiselt on ametiisikul lubatud ettevõtjana või teise tööandja juures töötamine välja arvatud juhul, kui esinevad alused selle keelamiseks. Selline lähenemine on kooskõlas ka põhiõiguste piiramise üldise loogikaga," lisas ta.

Kalmet tõi näiteks, et üldjuhul pole põhjust, miks peaks ametnikul olema keelatud turismitalu pidamine või kokaraamatute väljaandmine juriidilise isiku kaudu, kui ta oma ametikohustustest lähtuvalt selle firmaga tehinguid ei tee ega muud moodi kokku ei puutu.

"Täna on olukord selline, et formaalselt pannakse juhatuse liikmeks abikaasa või ämm, reaalselt aga tegeldakse juhtimisega ikka ise edasi. Uue korra järgi oleks aga kõik palju läbipaistvam ja paremini jälgitav ka juhul kui mingid asjaolud peaksid muutuma," sõnas Kalmet.

Autor: Haldusuudised.ee