Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiina saab laenu eest 20 aastat Vene naftat
Eile kirjutasid Venemaa ja Hiina alla 25
mld dollarilisele laenulepingule, mille eest saab laenu andnud
Hiina 20 aasta jooksul 15 miljonit tonni naftat aastas.
Leping sõlmiti Venemaa asepeaministri Igor Setšini energialäbirääkimisteks tehtud Hiina-visiidi käigus, kirjutas China Daily. Riigile kuuluv Rosneft saab 15 mld dollarit ja naftajuhtme-monopol Transneft 10 mld dollarit laenu. Raha pärineb China Development Bankist. Barrelites teeb kokkulepitud tarnekogus 300000 päevas. Samuti lepiti kokku Vene Siberi-Vaikse ookeani naftajuhtme pikendamises Hiina piirini, praegu lõpeb see sealt 70 km põhja pool.
25 mld dollarit on Venemaa energiafirmadele väga vajalik rahasüst, sest finantskriis ja nafta hinna karm langus sunnivad neid kapitali kaasamiseks võitlema, märkis Associated Press. Põhimõtteliselt lepiti skeemis kokku juba oktoobris, kuid erimeelsused laenu intresside ja garantiide osas ei lubanud sel seni teoks saada. Saudi Araabia järel suurim naftaeksportija Venemaa püüab viia oma ekspordi fookuse Läänest mujale ning loeb Hiinat peamiseks uueks turuks, kirjutas Hiina ajaleht.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.