Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgakärpe skeem: esimest 10 000 krooni ei puudutata
Esimesena palgafondi vähendamise põhimõtted
avalikustanud põllumajandusministeerium eelistab oma võimualas palgavähendamist
koondamistele ja lähtub valemist, kus esimesed 10 000 krooni jäävad kärpevabaks.
Palga esimene 10 000 krooni on kärpevaba, ülejäänud summalt kärbitakse aga nii ministeeriumis kui allasutustes seitse protsenti, mistõttu näiteks 20 000-krooniselt palgalt kärbitakse 700 krooni, kirjutab Postimees.
Et selline kärpemetoodika ei anna 7-protsendist palgafondi kokkuhoidu, tulevad mängu muud võimalused.
«Kindlasti on inimesed aasta jooksul ka haiged, mis annab palgafondis kokkuhoidu, lahkuvate inimeste asemel uusi üldjuhul tööle ei võeta, hulk naisterahvaid on minemas dekreeti ning selle arvelt vabaneb palgafondi raha,» näitas ministeeriumi pressiesindaja Hindrek Riikoja kokkuhoiukohti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vajadusel kaalutakse tema sõnul näiteks ka võimalust, et osadel inimestel tuleb aasta jooksul mõneks päevaks minna palgata puhkusele.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.