25. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Minu hinnangul on inimesed üsna õigesti aru saanud, et sisekujundaja pealt kokku hoida pole mõtet. Teenust on üha rohkem kasutama hakatud ning ma ei näe, et majandussurutise ajal oleks meie müügimahud vähenenud," hindas olukorda büroomööbli ja sisustuslahendustega tegeleva Intera ASi juhatuse esimees, Büroomööbli Realiseerimiskeskus OÜ juhatuse liige Andres Teder.

Hinnas ergonoomilisus ja ümberpaigaldatavus

Samas tunnistab Teder, et koomale tõmbuvad mõlemad sektorid ning ostuotsuseid ei kipu praegu tegema ei jõukam segment ega ka vaesemad. Seetõttu pole ette näha, et kasvaks kasutatud mööbli müük. Ka ei ole kasutatud mööblit, mis mõeldud taaskasutusse suunamiseks, oluliselt juurde tulnud. "Ettevõtjad tahavad kasutatud mööbli raamatupidamisjääkidega ära müüa, aga meie nii kallilt seda tagasi ei osta, sest potentsiaalne ostja eeldab, et ta saab mööbli odavamalt," selgitas Teder.

"Neid asju, millest büroo sisustamisel loobuma pidime, oli ikka," tunnistas Emor ASi juhataja Karin Niinas. Veebruaris Tammsaare Ärikeskusesse kolinud Emor võttis vanast kontorist kaasa osa kasutusel olevast mööblist - 1,5 aastat tagasi Interast ostetud Martela töökohad.

"Tegemist on funktsionaalse, paindliku, vastupidava ja kvaliteetse mööbliga. Koostöös sisekujundaja Kristiina Voolaiuga otsisime tasakaalu, vastavust kontseptsioonile, töökohtade puhul oli väga oluline ka ergonoomilisus," loetles Niinas valikukriteeriume. "Ja muidugi kohaldatavus! Juhuks kui muutuvad tiimide koosseisud või on vaja midagi ümber korraldada," lisas ta. Peale Martela mööbli on Emoris kasutusel ka Mangi oma, köögi ja garderoobid on erilahendustena valmistanud Eesti väiketootjad.

"Tellijad on oma soove märgatavalt tagasi tõmmanud. Hinna teema on oluline ja siin käib kõva kangutamine. Päris alla omahinna me ei müü, aga oleme tunduvalt kompromissialtimad kui kaks aastat tagasi tippajal," rääkis Jan Ken OÜ sisekujundaja Jan Graps.

Disainiteenust tellivad peamiselt äritellijad, kel on oma korporatiivset stiili ilma sisekujundajateta keeruline teostada. Ometi on Grapsi sõnul hinnapakkumiste küsimiste arv oluliselt vähenenud. "Kui mõni aeg tagasi oli 3-5 päringut paari kuu jooksul, siis nüüd on vaid üks-kaks. Kujundust tellides hoitakse eelkõige tagasi esteetilise poole pealt, inimesed pole enam altid tellima luksusteenust, stiilseid lahendusi, kallist mööblit, kalleid materjale," tõdes Graps.

Sisekujundajal ülesanne kombineerida uut ja vana

Büroosisustuse tellijal on võimalik kokku hoida ka projektijuhtimise pealt, mis mõne aasta eest telliti disainerilt. "Hindade ja eelarvega tegelevad ettevõtjad üha enam ise.

Ergonoomiliste töötoolide pealt kokku ei hoita, aga võetakse palju võrdlevaid hinnapakkumisi," lisas Graps. Väga levinud on anda disainerile lähteülesanne kombineerida olemasolev mööbel uute esemete ja lahendustega.

Uute ruumide rentijaile soovitab Graps, et välja tuleks selgitada, kui kaugele arendaja ruumid välja ehitab ning mis taseme materjale ja valgustuslahendusi kasutab, sest sellest olenevad edasised vajadused ja investeerimiste mahukus.

Viiendik tellijaist jääb mööblitootjale võlgu

Disainmööbli tootja Tantar Disaini tegevjuht Tanel Prits ütles, et peamine mure on raha laekumine, mitte tellimuste hulk.

Tehtud toodangu eest on Pritsi sõnul võlgu ligi viiendik tellijaist, peamiselt väiksemad firmad ja edasimüüjad. "Oleme sunnitud tegema allahindlusi, keskmiselt 15%. Kui tuleb mingi väike tõrge, siis tegutseme juba alla omahinna," märkis ta.

Prits rääkis, et kulusid hoitakse kokku palkade arvel. Kui varem oli töölise tunnihind 70 krooni, siis nüüd on see 45. Oleme tagasi aastas 2005," lisas ta.

Autor: Haldusuudised.ee