Kindlustusfirma ERGO teenis mullu Balti riikides 202 miljonit krooni kasumit, sellest kaks kolmandikku ehk 130 mln kr laekus Eestis tegutsevatest elu- ja kahjukindlustusseltsidest.
2007. aastaga võrreldes kasvas kolme Balti riigi ühiskasum 18 protsenti, teatas ettevõte.
ERGO Kindlustuse AS kogus eelmisel aastal 924 mln kr kindlustusmakseid, mis on 0,8% vähem kui 2007. Enim makseid kogus selts sõiduki- ja liikluskindlustusest. Mullu teenis ERGO Kindlustus 125 mln kr kasumit. ERGO Kindlustus jätkab kahjukindlustusturul teisel positsioonil 21,8 % turuosaga.
ERGO Elukindlustus kogus mullu 79 mln kr, mis on sama palju kui aastal 2007. Väljamakseid tehti aastaga ligi 25 miljonit krooni, mis on 35% rohkem kui samal ajal 2007. aastal. Mullu aastal teenis ERGO Elukindlustus kasumit viis miljonit krooni. ERGO Elukindlustuse turuosa on Eesti elukindlustusturul 6,2 %.
Kogu ERGO Kindlustusgrupi kogutud kindlustusmaksed suurenesid 2008. aastal 1,9%, kasvades 280 miljardi kroonini. Grupi suurim kasv tuli rahvusvahelisest äritegevusest Kesk- ja Ida-Euroopas, suurenedes 12,5%.
2008. aasta lõpul saavutas ERGO grupp Baltikumis teise positsiooni 14% turuosaga RSA (Codan) Grupi järel, edestades Sampo Grupi elu- ja kahjukindlustusseltse.
ERGO teise samba pensionifondidega liitus 2008. aastal enam kui uut 2000 klienti, kasvatades klientide arvu üle 18 300. ERGO turuosa teise samba pensionifondide seas oli aasta lõpu seisuga 3 %.
ERGO tegutseb Eesti, Läti ja Leedu elu- ja kahjukindlustusturul ning Eesti ja Leedu II samba pensionifondide turul ning III samba pensionifondide turul Eestis. ERGO teenindab kolmes riigis üle 400 000 kliendi, olles Baltimaades suuruselt teine kindlustusgrupp.
ERGO Kindlustus kuulub Euroopa ühte suurimasse ERGO Kindlustusgruppi, mis teenindab enam kui 34 miljonit klienti 31 Euroopa ja Aasia riigis.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele