Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
1,56 miljardit krooni elektrikaabli arendamiseks
Eile Brüsselis lõppenud Euroopa
Ülemkogu leppis kokku majanduse elavdamise meetmetes viie miljardi euro
ulatuses. Nii saavad näiteks Eesti ja Soome merealuse elektrikaabli
edasiarendamiseks ligi 16 miljardit krooni.
Vastavalt kokkuleppele suunatakse raha energia-, interneti ja maaelu projektidele.
"Saavutatud kokkulepe on Eesti jaoks väga olulise tähtsusega," kommenteeris peaminister Andrus Ansip valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel. "Meile on oluline, et Euroopa Liit on panustanud energiaühenduste rajamisse kõikjal Euroopas. Eestile koos Soomega on paketiga ette nähtud 100 miljonit eurot merealuse elektrikaabli Estlink 2 edasiarendamiseks."
Ühtlasi lepiti ülemkogul kokku energiajulgeoleku poliitika arendamise edasistes suundades, milles ühe prioriteedina nähakse ka Läänemere energiaühenduste kava rakendamist.
Euroopa Liidu tippkohtumisel kooskõlastati ka sõnumid, millega Euroopa Liit läheb juhtivate tööstusriikide rühma G20 tippkohtumisele, kus arutatakse võimalusi tulla välja ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist.
Ansipi sõnul on Euroopa oma positiivse eeskujuga olnud kriisiga tegelemisel selles protsessis vedavaks jõuks.
Teised olulised teemad ülemkogul olid kliimamuutused ning välissuhted.
Ansip oli rahul, et ülemkogus toimus esimest korda tõsisem diskussioon nn idapartnerluse üle. Selle sisuks on Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene tihedam sidumine Euroopa Liiduga.
"Eesti on väga tiheda idapartnerluse poolt. See eeldab Euroopa Liidu tuge ja vahendeid idapartnerluse sihtriikidele, assotsiatsioonilepingute sõlmimist, majanduslikku integratsiooni, viisavabadust tulevikus ning sisulist koostööd energia- ja transpordiküsimustes."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tallinna kesklinnas asuv endine kohtuhoone aadressil Liivalaia tn 24 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
4
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele