Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
1,56 miljardit krooni elektrikaabli arendamiseks
Eile Brüsselis lõppenud Euroopa
Ülemkogu leppis kokku majanduse elavdamise meetmetes viie miljardi euro
ulatuses. Nii saavad näiteks Eesti ja Soome merealuse elektrikaabli
edasiarendamiseks ligi 16 miljardit krooni.
Vastavalt kokkuleppele suunatakse raha energia-, interneti ja maaelu projektidele.
"Saavutatud kokkulepe on Eesti jaoks väga olulise tähtsusega," kommenteeris peaminister Andrus Ansip valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel. "Meile on oluline, et Euroopa Liit on panustanud energiaühenduste rajamisse kõikjal Euroopas. Eestile koos Soomega on paketiga ette nähtud 100 miljonit eurot merealuse elektrikaabli Estlink 2 edasiarendamiseks."
Ühtlasi lepiti ülemkogul kokku energiajulgeoleku poliitika arendamise edasistes suundades, milles ühe prioriteedina nähakse ka Läänemere energiaühenduste kava rakendamist.
Euroopa Liidu tippkohtumisel kooskõlastati ka sõnumid, millega Euroopa Liit läheb juhtivate tööstusriikide rühma G20 tippkohtumisele, kus arutatakse võimalusi tulla välja ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist.
Ansipi sõnul on Euroopa oma positiivse eeskujuga olnud kriisiga tegelemisel selles protsessis vedavaks jõuks.
Teised olulised teemad ülemkogul olid kliimamuutused ning välissuhted.
Ansip oli rahul, et ülemkogus toimus esimest korda tõsisem diskussioon nn idapartnerluse üle. Selle sisuks on Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene tihedam sidumine Euroopa Liiduga.
"Eesti on väga tiheda idapartnerluse poolt. See eeldab Euroopa Liidu tuge ja vahendeid idapartnerluse sihtriikidele, assotsiatsioonilepingute sõlmimist, majanduslikku integratsiooni, viisavabadust tulevikus ning sisulist koostööd energia- ja transpordiküsimustes."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
“Tallinnas tuleb kinnisvaramaasikaid ise küpsetada”
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
“Tallinnas tuleb kinnisvaramaasikaid ise küpsetada”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele