Elektriautode akude jaoks vajaliku liitiumi maailma parimad varud on Boliivias, mille rahvuslik-populistlik-sotsialistlik juht Evo Morales on Läänele pinnuks silmas ja viimastel kuudel tugevalt kõne all seoses Lääne ettevõtete püüuga varudele ligi pääseda.
Nii autotootjad kui valitsused püüavad vähendada oma sõltuvust naftast ja rajavad lootusi elektrisõidukitele, kirjutas veebruaris New York Times. Teadaolevalt tõhusaim variant elektriautole liikumapanekul on liitium-ioonaku. Pool maailma liitiumivarudest on Boliivias, mille president Evo Morales on silma paistnud kohaliku nafta- ja gaasitootmise riigistamisega ning Ameerika-vastaste loosungitega.
Nafta otsas istunud Saddam Hussein kuulutati terroristiks, sai kaela sõja ning poodi üles. Moralesel pole seni nii halvasti läinud. Euroopa ja Jaapani ettevõtted otsivad pinevalt väärt metalli varudele juurdepääsu, kuid pole seda seni saavutanud. Samuti on asjas sees põliselanikud indiaanlased, kelle kodupaigas Salar de Uyuni soolakõrbes varud just ongi.
Morales on oma poliitikas mänginud põliselanike huvidele ja tänu sellele saanud sealt ka tugevat toetust. "Me teame, et Boliiviast võib saada liitiumi Saudi Araabia," rääkis Salar de Uyuni piiril tegutseva soolakaevandajate ja kiinapuukasvatajate ühenduse Frutcas juht Francisco Quisbert, "me oleme vaesed, kuid me pole rumalad talupojad. Liitium võib olla Boliivia oma, kuid see on ka meie omandus."
Liitiumi on traditsiooniliselt väikestes kogustes kasutatud psühhiaatrilistes ravimites, hiljem on see leidnud tee mobiiltelefonide, sülearvutite jm. elektroonika akudesse. Elektriautode masstootmine kasvataks nõudluse uuele tasemele. Samuti akudes kasutatavast niklist on liitiumil väiksem erikaal, nii saab autoakusse rohkem energiat salvestada ja auto läbib ühe laadimisega rohkem kilomeetreid. US Geological Survey andmeil võib Boliivias leiduda 5,4 mln tonni liitiumi võrreldes Tshiili 3 mln, Hiina 1,1 mln ja USA enda vaid 410000 tonniga.
Moralesega on aga raske asju ajada. Ta ehmatas sõbralikku naaberriiki Brasiiliat tolle Boliivia maagaasiprojektide natsionaliseerimisega 2006.a. Hiljuti, enne "uue ja parema" põhiseaduse rahvahääletust, saatis ta sõdurid üle võtma Briti naftahiiu BP siinset tegevust. "Varasem meie loodusressursside ekspluateerimise imperealistlik mudel ei kordu Boliivias enam kunagi," rääkis riikliku kaevandamist kontrolliva asutuse Comibol liitiumiharu juht Saul Villegas, "võib-olla oleks võimalik nõustuda välisfirmadega kui vähemusosanikega, aga parem siiski kui meie klientidega."
Kohapealse oskusteabe ja investeeringuraha puudumine on siiski samuti fakt. Väärt leiukohast veavad sealsed indiaanlased praegu soola välja laamakaravanidega. Comibol on praegu paigutamas 6 mln dollarit väikesse tehasesse Salar de Uyuni piiril. Sellest peaks saama Boliivia esimene tööstuslik liitiumikaevandus koos töötlemisega akudele vajalikuks liitiumkarbonaadiks. Moralese soov on, et tehas oleks aasta lõpuks valmis. Tegemist on siiski väga väikese tootmisüksusega ning pole teada, kust võiks riik majanduslanguse ajal ise leida raha vajalikeks palju suuremateks investeeringuteks.
Nafta hinna langedes pole Lõuna-Ameerika ühel vähemarenenud riigil Boliivial abi ka suurest sõbrast Venezuelast. 1990ndate algul nurjas rahvuslik opositsioon hilisema presidendi Sanchez de Lozada juhtimisel Boliivias USA kontserni Lithco ürituse liitiumimaardlates tegutsema hakata ning peale seda ongi Ameerika kaevandusettevõtted siit eemale hoidnud.
Kuni Boliivia liitiumi küsimuse kallal koperdab, väiksemate varudega riigid tegutsevad. Suurimaks tootjaks on tõusnud Hiina, võttes kasutusele varud Tiibeti soolatasandikel. "Meil on planeedi suurepäraseimad liitiumivarud, kuid kui me ei astu praegu konkurentsi, siis jääme rongist maha. Turg leiab maailma akuvajaduse jaoks teisi lahendusi," leidis Boliivia pealinnas La Pazis tegutsev majandusteadlane Juan Carlos Zuleta. Praegu ajavad La Paziga asju Prantsuse kontsern Bollore, Jaapani Sumitomo ja Mitsubishi.
Morales on kõnelnud sellest, et Boliivia peaks peale kaevandamise ise ka liitiumi töötlema ja akusid valmistama. Ta on koguni avaldanud lootust panna kohapeal kokku akutoitel autosid. "Kuid riik ei pea võimalikuks kaotada kontrolli liitiumi üle. Kes iganes tahab investeerida, arvestagu, et riik peab kontrollima 60% tulust," ütles Morales. "Praegu ei tooda me siin mitte halligi," kurtis kaevandamisminister Freddy Beltran märtsi algul Associated Pressile, "see asi peab muutuma."
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Hetkel kuum

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja US Real Estate`i juhatuse esimees Kaarel Loigu.
Uudised
  • 25.06.26, 13:10
Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
Pööraselt palju pinda enam ei lenda. Aga see ei ole veel kõik.
Uudised
  • 01.07.26, 08:00
Mida otsib lukskinnisvara ostja? Mis on in, mis on out?
Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal teab pealetulevat trendi.
Uudised
  • 26.06.26, 06:15
Rosenthal investeerimisest: Soome turg pakub huvitavaid võimalusi
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Sarikapärg on kohal.
Uudised
  • 29.06.26, 09:55
Galerii: Kaarsilla Kinnisvara sai Port Athena viimase maja sarikate alla
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Tallinna linn peaks nägema tagamaa ühistransporti ka omaenda liiklusprobleemi lahendusena, rõhutavad TalTechi teadlased. Pilt on illustreeriv.
Arvamused
  • 29.06.26, 10:08
TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja võtab ettevõtte reformimist tõsiselt.
Uudised
  • 29.06.26, 09:39
Riigi Kinnisvara tugevdab end tehisintellekti lahendustega
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Uudised
  • 30.06.26, 06:30
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele