1. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii autotootjad kui valitsused püüavad vähendada oma sõltuvust naftast ja rajavad lootusi elektrisõidukitele, kirjutas veebruaris New York Times. Teadaolevalt tõhusaim variant elektriautole liikumapanekul on liitium-ioonaku. Pool maailma liitiumivarudest on Boliivias, mille president Evo Morales on silma paistnud kohaliku nafta- ja gaasitootmise riigistamisega ning Ameerika-vastaste loosungitega.

Nafta otsas istunud Saddam Hussein kuulutati terroristiks, sai kaela sõja ning poodi üles. Moralesel pole seni nii halvasti läinud. Euroopa ja Jaapani ettevõtted otsivad pinevalt väärt metalli varudele juurdepääsu, kuid pole seda seni saavutanud. Samuti on asjas sees põliselanikud indiaanlased, kelle kodupaigas Salar de Uyuni soolakõrbes varud just ongi.

Morales on oma poliitikas mänginud põliselanike huvidele ja tänu sellele saanud sealt ka tugevat toetust. "Me teame, et Boliiviast võib saada liitiumi Saudi Araabia," rääkis Salar de Uyuni piiril tegutseva soolakaevandajate ja kiinapuukasvatajate ühenduse Frutcas juht Francisco Quisbert, "me oleme vaesed, kuid me pole rumalad talupojad. Liitium võib olla Boliivia oma, kuid see on ka meie omandus."

Liitiumi on traditsiooniliselt väikestes kogustes kasutatud psühhiaatrilistes ravimites, hiljem on see leidnud tee mobiiltelefonide, sülearvutite jm. elektroonika akudesse. Elektriautode masstootmine kasvataks nõudluse uuele tasemele. Samuti akudes kasutatavast niklist on liitiumil väiksem erikaal, nii saab autoakusse rohkem energiat salvestada ja auto läbib ühe laadimisega rohkem kilomeetreid. US Geological Survey andmeil võib Boliivias leiduda 5,4 mln tonni liitiumi võrreldes Tshiili 3 mln, Hiina 1,1 mln ja USA enda vaid 410000 tonniga.

Moralesega on aga raske asju ajada. Ta ehmatas sõbralikku naaberriiki Brasiiliat tolle Boliivia maagaasiprojektide natsionaliseerimisega 2006.a. Hiljuti, enne "uue ja parema" põhiseaduse rahvahääletust, saatis ta sõdurid üle võtma Briti naftahiiu BP siinset tegevust. "Varasem meie loodusressursside ekspluateerimise imperealistlik mudel ei kordu Boliivias enam kunagi," rääkis riikliku kaevandamist kontrolliva asutuse Comibol liitiumiharu juht Saul Villegas, "võib-olla oleks võimalik nõustuda välisfirmadega kui vähemusosanikega, aga parem siiski kui meie klientidega."

Kohapealse oskusteabe ja investeeringuraha puudumine on siiski samuti fakt. Väärt leiukohast veavad sealsed indiaanlased praegu soola välja laamakaravanidega. Comibol on praegu paigutamas 6 mln dollarit väikesse tehasesse Salar de Uyuni piiril. Sellest peaks saama Boliivia esimene tööstuslik liitiumikaevandus koos töötlemisega akudele vajalikuks liitiumkarbonaadiks. Moralese soov on, et tehas oleks aasta lõpuks valmis. Tegemist on siiski väga väikese tootmisüksusega ning pole teada, kust võiks riik majanduslanguse ajal ise leida raha vajalikeks palju suuremateks investeeringuteks.

Nafta hinna langedes pole Lõuna-Ameerika ühel vähemarenenud riigil Boliivial abi ka suurest sõbrast Venezuelast. 1990ndate algul nurjas rahvuslik opositsioon hilisema presidendi Sanchez de Lozada juhtimisel Boliivias USA kontserni Lithco ürituse liitiumimaardlates tegutsema hakata ning peale seda ongi Ameerika kaevandusettevõtted siit eemale hoidnud.

Kuni Boliivia liitiumi küsimuse kallal koperdab, väiksemate varudega riigid tegutsevad. Suurimaks tootjaks on tõusnud Hiina, võttes kasutusele varud Tiibeti soolatasandikel. "Meil on planeedi suurepäraseimad liitiumivarud, kuid kui me ei astu praegu konkurentsi, siis jääme rongist maha. Turg leiab maailma akuvajaduse jaoks teisi lahendusi," leidis Boliivia pealinnas La Pazis tegutsev majandusteadlane Juan Carlos Zuleta. Praegu ajavad La Paziga asju Prantsuse kontsern Bollore, Jaapani Sumitomo ja Mitsubishi.

Morales on kõnelnud sellest, et Boliivia peaks peale kaevandamise ise ka liitiumi töötlema ja akusid valmistama. Ta on koguni avaldanud lootust panna kohapeal kokku akutoitel autosid. "Kuid riik ei pea võimalikuks kaotada kontrolli liitiumi üle. Kes iganes tahab investeerida, arvestagu, et riik peab kontrollima 60% tulust," ütles Morales. "Praegu ei tooda me siin mitte halligi," kurtis kaevandamisminister Freddy Beltran märtsi algul Associated Pressile, "see asi peab muutuma."

Autor: Haldusuudised.ee