Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laenuandjad kisklevad Läti korterite pärast
Pankade ja teiste laenuandjate
konkurentsivõitlus on saavutanud uue taseme, vahendas rus.db.lv ajalehte
Telegraf, mille andmetel kisklevad erinevad krediidiasutused üksteist üle
trumbates tarbimislaenudega kimpu jäänud lätlaste korterite pärast.
Seadusandluse aukude tõttu saab korterile seada nii mitmemiljonilise hüpoteegi kui tagada korteriga lihtkirjaliku järelmaksulepinguga ostetud tolmuimejat või kohvikeetjat. Seetõttu on mitmekordsete võlgnike tagatisvara realiseerimisel läinud tõsiseks löömaks.
Koer on maetud Läti tarbijakrediidi seadusse. Tarbimislaenu saamiseks pöördusid lätlased mitte panka, vaid paljudesse erinevatesse liisingufirmadesse, kus standardlepingu kohaselt said nad oma oste tagada juba eluasemelaenu tagatiseks panditud korteriga.
Kui raha juba nappis, jätkasid paljud lätlased eluasemelaenu tagasimaksmist, jäädes samal ajal võlgu näiteks tolmuimeja ning külmkapi eest. Seepeale muutusid liisingufirmad närviliseks, tõid lepingud välja ja hakkasid oma ehk kortereid nõudma. Kannatajaks võib sellises protsessis jääda mitte üksnes võlgnik, vaid ka talle eluasemelaenu andnud pank.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.