13. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Juhul, kui ei oleks õigustatud ootuse printsiibi rikkumist. Õigustatud ootuse printsiipi on samuti rikutud. Kui inimesi meelitati liituma vastava sambaga, siis anti inimestele täiesti tagasivõtmatu lubadus teostada riigipoolseid juurdemakseid. Ilma igasuguste reservatsioonideta. Oleks see kirja pandud, et kehvematel aegadel võime seda peatada või oleks selline klausel oleks seaduses sees, siis ei oleks õigustatud ootuse printsiibi rikkumist, aga sel juhul ei oleks olnud ilmselt ka massilist investeerimist pensioni 2. samba fondidesse," arutleb Glikman.

"Veelgi enam. Kanti ka kulusid, päris kõrgeid fondihaldustasusid maksti. Oleks inimene praegust olukorda ette aimanud, oleks ta võib-olla selle raha kuhugi mujale paigutanud. Kinnisvara ei ole praegusel hetkel hea idee, aga veel on ju küll ja küll võimalusi," märgib tippjurist.

Glikmani sõnul ei saa valitsuse tänast otsust inimeste petmiseks nimetada, sest seda ei plaanitud ette. "Aga seda oleks pidanud juba II samba juurutamisel rõhutama, et tulevik ei ole kohustatud olema helge. Reserveerime endale õiguse kriisiolukorras maksed peatada, aga seda ei tehtud. Valitsus oleks pidanud võimalikku kriisiolukorda ette nägema, sest ega see pillerkaar ei saanud igavesti kesta. Kui korraldatakse aktsiaemissioon, siis ju prospektis on ju kõik kirjas. Seal on positiivsed küljed, aga seal on ka negatiivne pool kirjas," selgitab Glikman.

Tema sõnul saaks valitsuse otsust märgatavalt lihtsamini vaidlustada kui mõnda seadust. "Päris tugevad šansid on aga kahju hüvitamise nõue rahuldatud saada. Kui võetakse vastu põhiseaduse vastane seadus, siis selle alusel annab küll kahjusid nõuda," on Glikman veendunud.

Autor: Haldusuudised.ee