Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Glikman ähvardab Eesti riiki kahjunõuetega
Vandeadvokaat Leon Glikmani
sõnul peaks enne II pensionisamba maksete peatamist muutma
sotsiaalmaksu-ja pensionikindlustuse seadust. Minimaalselt.
"Juhul, kui ei oleks õigustatud ootuse printsiibi rikkumist. Õigustatud ootuse printsiipi on samuti rikutud. Kui inimesi meelitati liituma vastava sambaga, siis anti inimestele täiesti tagasivõtmatu lubadus teostada riigipoolseid juurdemakseid. Ilma igasuguste reservatsioonideta. Oleks see kirja pandud, et kehvematel aegadel võime seda peatada või oleks selline klausel oleks seaduses sees, siis ei oleks õigustatud ootuse printsiibi rikkumist, aga sel juhul ei oleks olnud ilmselt ka massilist investeerimist pensioni 2. samba fondidesse," arutleb Glikman.
"Veelgi enam. Kanti ka kulusid, päris kõrgeid fondihaldustasusid maksti. Oleks inimene praegust olukorda ette aimanud, oleks ta võib-olla selle raha kuhugi mujale paigutanud. Kinnisvara ei ole praegusel hetkel hea idee, aga veel on ju küll ja küll võimalusi," märgib tippjurist.
Glikmani sõnul ei saa valitsuse tänast otsust inimeste petmiseks nimetada, sest seda ei plaanitud ette. "Aga seda oleks pidanud juba II samba juurutamisel rõhutama, et tulevik ei ole kohustatud olema helge. Reserveerime endale õiguse kriisiolukorras maksed peatada, aga seda ei tehtud. Valitsus oleks pidanud võimalikku kriisiolukorda ette nägema, sest ega see pillerkaar ei saanud igavesti kesta. Kui korraldatakse aktsiaemissioon, siis ju prospektis on ju kõik kirjas. Seal on positiivsed küljed, aga seal on ka negatiivne pool kirjas," selgitab Glikman.
Tema sõnul saaks valitsuse otsust märgatavalt lihtsamini vaidlustada kui mõnda seadust. "Päris tugevad šansid on aga kahju hüvitamise nõue rahuldatud saada. Kui võetakse vastu põhiseaduse vastane seadus, siis selle alusel annab küll kahjusid nõuda," on Glikman veendunud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
6
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
Viimased uudised
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele