16. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Optimistliku ilmega pärnakast kohtutäitur Rannar Liitmaa - tema see rahulikult magav mees ongi - tunnistab, et juhib Eesti kohtutäiturite varade enampakkumise edetabelit, kirjutas Maaleht. Näiliselt süütu nimega enampakkumiste taga on tegelikult inimeste traagika: enda võimete ülehindamine, usk igavesse majanduskasvu, kergemeelne lootus oma elustandard teiseks muuta.

"Ma panen oma kodu põlema!" karjatab meeleheitel inimene, kelle eluase on müüki pandud. Niisuguseid karjeid on Liitmaa tõepoolest kuulnud. Ning võib veel kuulda, sest kohtutäiturite töö hulk paisub nagu õhupall enne lapse sünnipäevapidu.

"Võlgade osakaal, mis seotud kõikvõimalike laenu- ja muude lepingutega, on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kolm korda," tõdeb Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, kelle büroos askeldab piirkoormuse lähedal kuus inimest.

"Täiteasjade hulga kasv on olnud väga suur, eelmisel aastal umbes 30%," nendib Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun. Ikka rohkem ja rohkem on tööpäevad täidetud vara arestimise ning enampakkumisele panekuga," räägib Liitmaa.

See tähendab muu hulgas koputamist inimeste ustele, et öelda neile valusat tõde ning kuulda vastuseks sedagi, kuidas meeleheitel inimene lubab oma kodu põlema panna.

Harilikult ei pane karjujad oma elamist põlema. Pigem elavad nad täituri või ka võimaliku ostja kuuldes oma emotsiooni välja. Enamik ka ei ähvarda tappa ega keera ust lukku. Pigem istuvad kohtutäituriga ühe laua taha, näiteks arestitud söögilaua taha, ja arutavad, mida teha.

Autor: Haldusuudised.ee