23. aprill 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EKA ja Teatri Maja lepingus on küsitavusi

Kunstiakadeemia ja OÜ Teatri Maja üürilepingus pole juttu üürileandja kohustusest investeerida ruumidesse 2,5 miljont krooni, kuigi akadeemia seda väidab.

Lepingu nõudis Äripäev andmekaitse inspektsiooni abil välja põhjusel, et see sõlmiti endise reformierakondlase ja kunstiakadeemia (EKA) rektori Signe Kivi eestvedamisel konkursita. Raskel ajal päästva üürilise saanud Teatri Maja kuulus läbirääkimiste alates aga Reformierakonna liikmele ja suurrahastajale Märt Vooglaiule. Praeguseks on Vooglaiu asemel Teatri Maja omanik tema alluv Margus Puis.

"Rendihind on 83 kr/m2, mis sisaldab üürileandja umbes 2,5 miljoni kroonist investeeringut ruumide kohandamiseks meie vajadustele vastavaks," kommenteeris veebruaris vastsõlmitud lepingut akadeemia finantsjuht Andri Simo.

Kohustused hajuvad

Lepingus pole aga kirjas, et üürileandja peab ruume konkreetse summa eest korrastama. Küll on lisas toodud üleantavate ruumide seisukord, kuid asjatundjate sõnul on sõnastus üldine.

"Lepingus puuduvad kohustused üürileandjale, mis seonduksid ruumide ümberehitamisega üürniku vajaduste jaoks," märkis Äripäeva palvel lepinguga tutvunud vandeadvokaat Paavo Paas.

"Investeeringute kohustuse suurus lepingust välja küll kuidagi ei tule," nentis lepingut analüüsinud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide juht Andres Hall. Ruumide seisukorda kirjeldava lepingu lisa järgi on remonttöid võimalik teha väga erineval tasemel, lisas ta.

Signe Kivi ütles pärast artiklit varjatud rendidiilist: "Juhul kui peaks sündima ime ja tekibki mingi väga soodne pakkumine ja see vastab veel paremini nõudmistele, siis me saame alati ümber mõelda." Kivi sõnul olevat võimalik lepingut üles öelda teatud arv kuid ette teatades.

Lepingu lõpetamine raske

Lepingut analüüsinud spetsialistid kinnitasid, et kaheks aastaks tähtajalisena sõlmitud lepingu lõpetamine on ühepoolselt pea võimatu. "Väide, nagu võiks üürnik parema pakkumise saamisel lepingu üles öelda, ei vasta tegelikkusele," ütles vandeadvokaat Paavo Paas. Lepingu võib üles öelda vaid väga mõjuval põhjusel, ennekõike siis, kui üürnik ei saa üürileandjast tuleneval põhjusel ruume kasutada, lisas ta.

Alles pärast kahe aasta möödumist muutub leping tähtajatuks ja seda saab ühepoolselt lõpetada kuus kuud ette teatades.

Vaata lepingu täpset sisu SIIT!

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474