Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikohus muinsuskaitsega maja pärast kimpus
Toomel ruumipuudust tundva riigikohtu plaan
ehitada vallikraavi teisele kaldale uus kohtumaja põrkas muinsuskaitse
vastuseisule, kes polnud nõus ruumi tegemiseks kolme kaitsealuse puumaja
lammutamisega.
Riigikohus, täpsemini Riigi Kinnisvara AS riigi kõrgeima kohtu ülesandel, sätib uut kohtumaja sellesse paika Liivi tänava arhiivihoone ja uue anatoomikumi vahel, kuhu 1990. aastatel kavandati Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet ja murti piike vanade puitmajade saatuse üle, kirjutas Tartu Postimees.
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu teatas oma aprillikuises kirjas viitega muinsuskaitsenõukogu seisukohale, et hooned Liivi 3, Liivi 5 ja Näituse 6 on kinnismälestised koos oma kaitsevööndiga ja seetõttu ei ole võimalik ka neid teisaldada, rääkimata lammutamisest.
Riigikohus ei mahu senisesse hoonesse ära ühelt poolt seepärast, et kasvanud on töömaht, alustanud on kohtupraktika analüüsi üksus ning õigust mõistvatele kolleegiumitele on lisandunud nõunikke kohtuasjade ettevalmistamiseks, selgitas riigikohtu direktor Kerdi Raud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.