Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööpakkujad kasutavad kandideerijaid nahaalselt ära
Käes on nahaalse ärakasutamise periood, kus
ettevaatamatu tööotsija võib oma kuldaväärt ideed tasuta lauale laduda
ettevõttele, kes pole plaaninudki teda tööle võtta.
"Petturtööandjate arv kasvab. Paljude inimeste lihtsameelsus ning kergeusklikkus saab valusaid vitsu. Lepingud, isegi kui need sõlmitakse, ei leia tegelikkuses järgimist, palgalubadused ei saa tõeks ning töötingimusi ilustatakse tundmatuseni. Aina enam on kuulda nn proovitöödest, mille ulatus ning tulemuslikkus ületavad igasuguse mõistliku testtöö piirid ning mis tegelikkuses on lihtsalt tasustamata töö," loetles Eesti ühe suurema tööotsinguportaali CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Eriti suure ettevaatusega tuleb tema sõnul suhtuda välismaal pudrumägede ja piimajõgede lubajatesse.
Petturtööandjaid võib olla igas valdkonnas
Sullerettevõtteid kerkib raskel ajal esile igas valdkonnas, kuid ideevarguse osas tasub Johansoni sõnul tööotsijatel olla ettevaatlik eriti turunduses, toote või teenuse arenduses, juhtimises ja uute ärilahenduste tutvustamisel.
"Isikliku kogemuse põhjal julgen arvata, et need on just reklaami ja reklaamtrükiga tegelevad ettevõtted. Otsisin ise hiljuti tööd ja kogesin seda kõike. Otsitaksegi konkreetselt ideid, kuhu ja kuidas müüa, ja kui ideed vestlusel juhile ette räägid, siis ega töölepingut sinuga keegi sõlmida suurt ei soovi," lausus endine tööotsija Aire Rantanen.
Tema sõnul pole sellistele ettevõtetele oluline inimese taust, vaid ideed, ja seda rõhutatakse intervjuul ka korduvalt. "Olen näinud ka ettevõtet, kes pikema vestluse puhul ootab ideede väljakäimist ning teavitab kohe, et põhipalka nad ei maksa, kõik sõltub pelgalt müügitulemustest. Silma hakkavad sellised ettevõtted sellega, et nad otsivad kõlava nimega kohale inimest ning seda mitu-mitu kuud järjest," märkis Rantanen.
Vestlusel saadud ideed antakse kiirelt käikuKa praegu tööturgu luubi all hoidval Kerli Tsõbinil on lühikese aja jooksul olnud kokkupuuteid kahe ettevõttega, kelle motiivide kohta on tal kahtlus tekkinud. "Kaks ettevõtet on näidanud üles huvi põhjalikult ettevalmistatud materjalide suhtes," märkis Tsõbin. Tema arvamusel teevad nii pigem väikesed ettevõtted. Tsõbini sõnul antakse konkursil saadavad ideed juba olemasolevatele töötajatele edasi ja tegelikult ei tahetagi uut ametikohta luua.
Osolin: ideede näppamist keeruline tõestada
Reklaamiturul on Zavod BBDO juhataja Olav Osolini sõnul suurenenud nende firmade hulk, kes iga töö peale üritavad "konkurssi" korraldada, oodates, et osaleja paneb sissejuhatuseks lauale valmis lahenduse, mis tema õnnetu firma kõrvupidi soost välja tõmbab.
"Kuna selliste "konkursside" lähteülesanded ja osalemistingimused on reeglina lopergused, siis arvan, et enamik asisemaid reklaamitegijaid suudab selliseid "kalamehi" läbi näha ja nende õnge ei lähe," märkis Osolin, lisades, et ideede näppamist on tegelikkuses väga keeruline tõestada. "Ma vähemasti usun, et Eesti Reklaamiagentuuride Liitu kuuluvad agentuurid ei ole nõus varastatud ideid teostama," märkis ta.
Ideede varastajat ei ole lihtne tuvastadaCV-Online'i turundusjuhi Raimo Matvere sõnul pole nendeni konkreetsed ideede varastamise juhtumid jõudnud, küll liigub selleteemalisi kuulujutte.
Hetkel kuum
"Ettevõtted on tööturul eelisseisus ning kurb on tõdeda, et seda üritatakse ka oma huvides ebaausalt ära kasutada. Töökuulutuse avaldamise ajal on sellist käitumist, kus soovitakse tööotsijatelt ideid välja pumbata, küllaltki keeruline avastada. Kuid visioonide või uurimuste esitamine võib olla juba konkursi teine või kolmas etapp, mille toimumist töökuulutuses ei avaldatagi. "Ühtset valemit "ärakasutaja" tuvastamiseks on võimatu leida," lausus Matvere.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
2
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
4
Kristjan-Thor Vähi: Paljud investorid jagavad meie vaadet, et eelmisel aastal alanud suurem turu kasvufaas alles kogub hoogu
6
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Viimased uudised
Vaata galeriist, kes seal olid ja mis sinna tuleb!
Kristjan-Thor Vähi: Paljud investorid jagavad meie vaadet, et eelmisel aastal alanud suurem turu kasvufaas alles kogub hoogu
Konverentsid
Hetkel kuum
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele