15. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See aga tähendab, et väiksemamahuliste hangete puhul avaldatakse hanketeated vaid vee-ettevõtte või valla kodulehel või kohalikus ajalehes, kuid mitte ametlikus riigihangete registris, teatas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

"KIKi kodulehel on olemas info, millised vee-ettevõtted on saanud ühtekuuluvusfondist toetust ja milliseid objekte on selle toetusega plaanis rajada. Soovitame ehitajatel ja projekteerijatel lisaks riigihangete registrile hoida silma peal ka toetust saanud vee-ettevõtete ja valdade kodulehtedel, kus leiab kõige täpsema info planeeritavate hangete kohta," sõnas Ühtekuuluvusfondi üksuse juht Hannes Aarma. "Oleks äärmiselt halb, kui hangetele ei laeku piisavalt häid pakkumisi seetõttu, et loodetakse vaid riigihangete registris ilmuva info peale," lisas ta.

Hetkel on KIKis veemajanduse infrastruktuuri arendamise esimese taotlusvooruga eraldatud 36-le vee-ettevõttele rohkem kui 4,7 miljardi krooni eest ühtekuuluvusfondi toetust, millele lisandub toetuse saaja omaosalus. Lähiaastate jooksul loodetakse läbi viia enamus hangetest ning allkirjastada ehitus- ja projekteerimislepingud, et jõuda ehitustöödega valmis enne 2013. aastat. Taotluste teine voor on kavas veel sellel aastal.

Tavajuhtudele tuleb riigihange välja kuulutada juhul, kui ehitustööde maksumus on üle 3 911 650 krooni või sisse ostetavate teenuste maksumus üle 625 864 krooni. Kehtiv riigihangete seadus näeb aga vee-ettevõtteid kui võrgustikettevõtteid, mistõttu tuleb neil hange välja kuulutada alles siis, kui see ületab rahvusvahelist hangete piirmäära. Hetkel on see ehituste puhul 80 579 990 ning teenuste puhul 6 446 399 krooni.

Autor: Haldusuudised.ee