20. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Eesti jaoks, kus on kõik harjunud, et üürnik maksab kindlat tasu, on see uudne, kuid teistes Euroopa riikides on juba ammu kasutusel süsteem, kus tasu sõltub ettevõtte käibest," rääkis kommertskinnisvara hooldusega tegeleva ettevõtte Re Solution Estonia direktor Vitali Kõllomets Delovõje Vedomostile.

Tema sõnul pole renditasu siiski teatud protsent käibest. "Näiteks lepivad pooled kokku, et kui kaupluse käive jääb sellesse vahemikku, siis renditasu on kümme eurot ruutmeetri eest. Kui aga käive on suurem, siis juba 15 või 20 eurot ruutmeetri eest," selgitas Kõllomets uudset üürihindade kujunemise mehhanismi.

Tema sõnul on kaubandusettevõtted nõus näitama hoonete omanikele oma finantsaruandeid. "Vastasel korral peavad nad maksma suuremat renti," lisas ta. Täna pöörduvad kaubanduskeskustes pinda rentivad kauplused ja teenindusettevõtted massiliselt keskuste omanike poole palvega langetada rendimakse suurust. "Kõigil on üks ja sama argument: majanduslanguse tõttu kahanes läbimüük ja me ei saa tasuda renti endises mahus," märkis Kõllomets.

"Kaubanduskeskuste omanikud aga ei tea, mida teha. Ühelt poolt ei taha nad kaotada rentnikke, teiselt poolt ei taha, et neid petetaks. Ilma finantsaruandeta ei saa teha kindlaks, kas firma on tõepoolest kahjumis või vähendab numbreid, et saada paremad tingimused," selgitas ta. "Seetõttu ettevõtte jaoks, kelle käive kahaneb iga päev ning kes soovib veenda keskuse omanikku vähendada renditasu, ei jää üle midagi muud, kui näidata oma reaalseid numbreid," rääkis Kõllomets.

Autor: Haldusuudised.ee