Eesti Energia investeerib lähiaastail mitu miljardit krooni uue põlevkivienergia kompleksi rajamiseks.
Eesti Energia nõukogu otsustas eile ehitada uuel, efektiivsemal tehnoloogial töötav põlevkiviõlitehase ja korraldada hange kuni kahe elektrit tootva põlevkiviploki rajamiseks. Õlitehase maksumus on ligi kolm miljardit krooni, elektriplokkide hind selgub koos hanke tulemustega 2010. aasta lõpuks, kui tehakse lõplik investeerimisotsus.
"Tegemist on investeeringuga, mis elavdab Ida-Virumaa majandust, tagab ettevõttele jätkusuutlikkuse ja inimestele töökohti. Uue tehnoloogia taga on tõsine ning jätkuv teadus-arendustegevus siinsamas Eestis, mis on eriti tervitatav rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohast," ütles Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on õlitehasest ja kuni kahest uuest energiaplokist koosneva kompleksi rajamine põlevkivitööstuse jaoks oluline tulevikuotsus. "Eesti Energia tugevuseks on tervikahel alates kaevandamisest kuni klienditeeninduseni ja põlevkivitööstusel on selles ahelas kandev roll. Tehtud otsustega kinnitame, et lisaks pikale ajaloole on põlevkivitööstusel Eesti Energia jaoks ka suur tulevik," rääkis ta.
Energiafirma nõukogu otsust kommenteerides ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et need investeeringud tähendavad Eestile eelkõige töökohti energiasektoris, tulevast eksporti ja energiajulgeoleku kindlustamist. "Tõstan esile põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arendamist, sest see on eelduseks mitte üksnes õli, vaid ka selle tootmistehnoloogia eksportimiseks tulevikus. On selge, et need investeeringud vajavad tõsist panustamist ka riigi poolt, et tagada läbimõeldud rahastamine," rääkis Parts.
Eesti Energia teatel kasutab rajatav õlitehas senisest keskkonnasõbralikumat, töökindlamat ja suurema ühikvõimsusega Enefit-tehnoloogiat, mis on välja arendatud Eesti Energia ja rahvusvahelise insenerfirma Outotec koostöös. Tegu on efektiivseima kommertskasutuses oleva põlevkivist vedelkütuste tootmise tehnoloogiaga, mis on praegu kasutusel oleva tahke soojuskandja protsessi edasiarendus. Tehas tarbib aastas 2,26 miljonit tonni põlevkivi, tootes 290 000 tonni põlevkiviõli ning 75 miljonit m³ elektritootmises kasutatavat uttegaasi. Lisaks on tehasega integreeritud 35 MW auruturbiin elektritootmiseks, mis kasutab ära õlitootmisel tekkivat jääksoojust. Tehase ehitus algab käesoleval aastal ning seadme käivitamist alustatakse aastal 2011.
"Uue õlitehase ehitus on Eesti Energia järjekordne samm kõrgekvaliteediliste vedelkütuste tööstuse loomisel Eestisse ning on ühtlasi eelduseks, et pakkuda meie tehnoloogiat ka mujal maailmas," ütles Sandor Liive.
Tema sõnul plaanib Eesti Energia eesseisvate aastatega arendada välja põlevkivi vedelkütuste tööstuse, kus toodetud vedelkütused oleksid kuni kaks korda väärtuslikumad tänasest põlevkiviõlist ning neid saaks tänaste kütusenormide kohaselt kasutada mootorikütusena. "Kõrgväärtuslikud vedelkütused on hinnatumad kui mistahes muu põlevkivist saadud toode, selle sammuga väärtustame maksimaalselt põlevkivi ja tagame samas Eesti energeetilise julgeoleku," märkis Liive.
Elektri tootmise seisukohast on Eesti Energia teatel oluline kuni kahe uue keevkihttehnoloogial töötava põlevkiviploki hanke väljakuulutamine 2009. aastal. Kahe ploki planeeritav koguvõimusus on kuni 800 MW. Hankeprotsessi eduka kulgemise korral saaks esimese ploki ehitustöid alustada aasta pärast ning see valmib 2015. aastal.
"Investeering uutesse Narva jaamade põlevkiviplokkidesse toetab meie seniste tootmisvõimsuste säilimist ning muudab põlevkivist elektri tootmise keskkonnasõbralikumaks," ütles Liive. "Kuna meie pikaajalisem eesmärk on ka tootmisportfelli mitmekesistamine, siis teise 400 MW ploki rajamise alternatiiviks võib tulevikus olla tuumaenergia kasutusele võtmine. Seega jätame endale õiguse teisest plokist ära öelda umbes aasta jooksul peale lepingu allkirjastamist," lisas ta.
Uue energiakompleksi ühisosadeks on ühine kütuse etteandesüsteem, uttegaasi põletamine, ühise tuhakäitlussüsteemi, uue jahutusveevõtukoha rajamine ning ühine uus 330 kV jaotla.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Hetkel kuum

Megadiili võrmefiguur EfTEN Capitali juht Viljar Arakas tunneb rõõmu.
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Fotol on Tõnu Toompark ja Karin Vinkel võtsid teemad osadeks hoo ning lustiga.
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
Antud piirkonnas arhitektuurselt ja linnaruumiliselt probleemne Solarise Keskus püstitati 2009. aastal Estonia teatri ja Eesti Panga ning Teatri väljaku lähistele. Värske juht püüab seda keskust päästa. Kas see õnnestub, näitab aeg.
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov osutab turukurioosumile.
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm vaatab tulevikku optimismiga.
Uudised
  • 10.08.26, 10:44
Tallinna suurima linnaosa arendaja kaotas raskelt kasumit, ent ambitsioon kannustab
Möödunud aasta võrdlusbaasi mõjutas maadiil
Hooned kerkivad. Hoonete projekti arhitektuurse lahenduse on loonud ARS Projekt.
Uudised
  • 10.08.26, 11:13
Leedu investorid panid Endoveri võlakirjadele käpa peale
Vaata galeriist, kuidas arendus välja hakkab nägema
Remicon OÜ juhatuse liige Alex Roost on riiklikult tunnustatud kinnisvara korrashoiu ekspert ning kutseline kinnisvarahaldus- ja hooldusjuht (tase 6).
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele