Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: mis maksab ettevõttele töötaja suitsupaus?
Ebaratsionaalne tööaja kasutamine on
kriisiajal lubamatu luksus. Tööluus, hilinemine, töölt varem äraminek, suitsu-
ja kohvipausid on probleemiks peaaegu igas ettevõttes, sest suurendavad
tööajakadusid. Selle vältimiseks saab kasutada tööajaarvestussüsteeme.
Need kontrollivad töötajate liikumist nii ettevõttesse sisenemisel kui ka väljumisel. Tööaja arvestus võimaldab maksta töötajale tegelikult töötatud aja eest ja parandada distsipliini.
Tööaja arvestuse süsteemid ei garanteeri samas efektiivset tööd, vaid ainult fikseerivad tööl viibimist. On ka süsteeme, mis võimaldavad saada informatsiooni arvuti kasutaja tööefektiivsusest.
Selliste süsteemide abil saab ettevõte teavet, milliseid arvutiprogramme töötajad käivitavad, millised veebilehti nad külastavad, milliseid lisaseadmed nad sisse lülitavad ja mida nad näevad oma arvutiekraanil. Nii saab teada, kui palju aega kulub tööle ja kui palju isiklikele vajadustele, samuti seda, millised veebilehed ja programmid on ettevõttes suurimad ajaraiskajad.
See lubab ka sõeluda välja mittekohusetundlikud töötajad ja selle abil hoida kokku ressursse ebaratsionaalse töötasu pealt. Samuti on nii palju kergem tööülesandeid vahel ümber jaotada, et kindlustada igaühele optimaalne koormus.
Selliste teenuste kasutus on näidanud, et efektiivsus töökohal võib kasvada isegi kuni 90 protsenti.
Meie praktika näitab, et mõned uued töötajad näitavad vaid 5protsendilist efektiivsust: näiteks neil pole veel ühegi kliendiga lepingut sõlmitud, kuid tuhat õigustust ajakulule (läbirääkimised klientidega jne). Ent kontrollsüsteem näitab, et nad vaid lobisevad sõpradega MSNis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
3
5
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Viimased uudised
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele