3. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Need kontrollivad töötajate liikumist nii ettevõttesse sisenemisel kui ka väljumisel. Tööaja arvestus võimaldab maksta töötajale tegelikult töötatud aja eest ja parandada distsipliini.

Tööaja arvestuse süsteemid ei garanteeri samas efektiivset tööd, vaid ainult fikseerivad tööl viibimist. On ka süsteeme, mis võimaldavad saada informatsiooni arvuti kasutaja tööefektiivsusest.

Selliste süsteemide abil saab ettevõte teavet, milliseid arvutiprogramme töötajad käivitavad, millised veebilehti nad külastavad, milliseid lisaseadmed nad sisse lülitavad ja mida nad näevad oma arvutiekraanil. Nii saab teada, kui palju aega kulub tööle ja kui palju isiklikele vajadustele, samuti seda, millised veebilehed ja programmid on ettevõttes suurimad ajaraiskajad.

See lubab ka sõeluda välja mittekohusetundlikud töötajad ja selle abil hoida kokku ressursse ebaratsionaalse töötasu pealt. Samuti on nii palju kergem tööülesandeid vahel ümber jaotada, et kindlustada igaühele optimaalne koormus.

Selliste teenuste kasutus on näidanud, et efektiivsus töökohal võib kasvada isegi kuni 90 protsenti.

Meie praktika näitab, et mõned uued töötajad näitavad vaid 5protsendilist efektiivsust: näiteks neil pole veel ühegi kliendiga lepingut sõlmitud, kuid tuhat õigustust ajakulule (läbirääkimised klientidega jne). Ent kontrollsüsteem näitab, et nad vaid lobisevad sõpradega MSNis.

Autor: Haldusuudised.ee