Rask: tippametnike palka arvutati meelega valesti, et palka suurendada

"Riigikogu ja vabariigi presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 1 lõige 1 kohaselt peaministri, ministrite, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kõigi kohtunike ametipalk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega kehtestatud vastava koefitsiendi korrutis. Kui Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0 ja näiteks riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 5,5, siis võiks eeldada, et Riigikohtu esimehe aastapalk on riigikontrolöri aastapalgast mõnevõrra kõrgem," selgitas Rask.

Avalikest allikatest pärinevatel andmetel aga selgub, et riigikontrolöri mullune 5,5koefitsiendiline aastapalk oli siiski Riigikohtu esimehe 6,0 koefitsiendiga aastapalgast ligi 120 000 krooni kõrgem.

"Erinevus tuleb sellest, milline on see Eesti keskmine palk, mida ametipalga arvutamise aluseks võetakse. Kas aasta keskmine või jooksva aasta kvartali keskmine, mis palgatõusu tingimustes oli igal juhul kõrgem eelmise aasta keskmisest. Sama suhe kehtib ka kõigi teiste – kohtunike, peaministri, õiguskantsleri, riigisekretäri palkade võrdlemisel," rääkis Rask.

Riigikohtu esimees jätkas: "Kui palk on reguleeritud seaduse tasemel, siis ei saa seda regulatsiooni mitte keegi ilma seadusandja vastava volituseta täpsustada ega täiendada. Seadusandja ei ole kõrgemate riigiametnike palkade täiendavaks reguleerimiseks, täpsustamiseks volitusnormi andnud. Mille alusel arvutati aastaid ministrite, õiguskantsleri, riigikontrolöri, v.a kohtunikud ametipalka, mitte eelmise aasta keskmisest palgast, vaid jooksva aasta kvartali keskmisest palgast, jääb arusaamatuks. Ehk teisisõnu, sellisel palgaarvutusel õiguslik alus puudub!"

Raski väitel üritas riigikohus selgusele jõuda, kuidas on võimalik kõigis ministeeriumides, riigikontrollis, õiguskantsleri kantseleis, riigikantseleis rakendada kõrgemate riigiametnike palkade arvutamisel mitte Eesti keskmist aastapalka, vaid jooksva aasta kvartali keskmist palka.

"Selgus, et tegemist on hästi varjatud avaliku saladusega. Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid, et on olemas mingi kiri, kuid kuna uus seadus on juba riigikogus vastu võetud, siis see ei oma tähtsust ja riigikohtule seda kirja ei väljastatud. Riigikantselei lihtsalt ei reageerinud riigikohtu ametnike järelepärimisele. Võiks ju veel värvikalt kirjeldada praktiliselt nädal aega kestnud otsingute ja järelepärimiste jada, mis üsna hästi iseloomustab meie valitsussektori "avatust", kuid see pole tähtis," oli Rask nördinud.

Autor: Haldusuudised.ee