Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: vaesuses elab viiendik eestlasi
Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5%
suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatas statistikaamet. Elanikkonna
vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne,
mis jättis Eesti Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.
Suhtelises vaesuses elas 2007. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4340 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis 2006. aastaga võrreldes 860 krooni.
Suhtelises vaesuse elavate inimeste osatähtsus võrreldes eelnenud aastatega oluliselt ei tõusnud, kuid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus vähenes 0,5 protsendipunkti. Vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulek erines viis korda.
Euroopas oli Eestist ebavõrdsem sissetulekujaotus Lätis, Leedus, Poolas, Suurbritannias, Portugalis ja Kreekas ning Eestiga sarnane ebavõrdsuse tase Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal.
Sissetulekud suurenesid 2007. aastal kogu elanikkonnal. Enim suurenes sissetulek väiksema ja keskmise sissetulekuga elanikkonna kvintiilides — esimeses, teises ja kolmandas — ligi veerandi võrra. Viiendas kvintiilis, kuhu kuulub rikkaim elanikkond, suurenes sissetulek 13%.
Eestis on rikkaimateks leibkondadeks lasteta leibkonnad, kus kõik tööealised liikmed töötavad (sellistes leibkondades on suhtelist vaesust 4%) ja vaeseimateks lastega leibkonnad, kus keegi ei käi tööl. Viimases suurenes vaesus aastaga veel kolm protsendipunkti ja tõusis 87%-ni.
Sissetulekuerinevuste vähenemise tõttu vähenes ebavõrdsus veidi eestlaste ja mitte-eestlaste ning linlaste ja maainimeste vahel. Eesti kodanikest eestlaste sissetulek kasvas keskmiselt 17%, muu riigi kodanike ja kodakondsuseta mitte-eestlaste sissetulek ligi neljandiku. Sarnaselt kasvas linlaste sissetulek 17% ja maainimestel ligi neljandiku.
Põhja-Eestis oli rikkamate inimeste kontsentratsioon elanike seas kõrgeim — 55% elanikest kuulusid neljandasse või viiendasse kvintiili. Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) oli enamik inimesi vaesed — ligi 60% elanikest kuulus esimesse või teise sissetulekukvintiili. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
2
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
5
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
6
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele