Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Svanbergi ajal on Ericssoni aktsia kerkinud ligi 150%
Tuleva aasta algusest naftakompaniisse BP
siirduva Carl-Henric Svanbergi juhtimise all on Rootsi telekommunikatsioonihiiu
Ericssoni aktsia kerkinud ligi 150%.
Võrreldes 30,75 Rootsi krooniga, mis Ericssoni aktsia maksis siis, kui Svanberg ametisse asus, oli aktsia eilne sulgemiskurss 76,70 Rootsi krooni. Haripunktis 2006. aasta märtsis maksis Ericssoni aktsia 152 Rootsi krooni.
Kui Svanberg 2003. aasta aprilli algul Ericssoni tegevjuhiks sai, oli firma kahjumis ja käimas olid suured ümberkorraldused. Ajavahemikus 2003-2008 on Ericssoni kasv olnud keskmiselt 12%. Kasumit on firma tootnud sel perioodil 103 miljardit Rootsi krooni ning dividende maksnud kokku 27 miljardi Rootsi krooni väärtuses, kirjutas Rootsi majandusuudiste portaal di.se.
„Carl-Henric Svanbergi juhtimise all on Ericssonist saanud valdkonna kõige tulusam ettevõte ning firma turupositsioon on oluliselt tugevnenud,“ ütles Ericssoni nõukogu esimees Michael Treschow pressiteate vahendusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ericssoni suuromanikud, Wallenbergide tööstusdünastia investeerimisfirma Investor ja nn Handelsbankeni sfääri valdusfirma Industrivärden soovivad, et Svanberg jääks Ericssoni nõukogu liikmeks ka pärast tegevjuhi kohalt lahkumist. Tänase teate järgi jätkab ta ametis aasta lõpuni, et siirduda firmasse BP.
2010. aasta 1. jaanuarist saab Ericssoni tegevjuhiks ja kontserni juhiks Hans Vestberg (44), kes täna on firma finantsdirektor ja tegevjuhi asetäitja. Ericssonis on ta töötanud 1991. aastast ning olnud erinevates juhirollides Hiinas, Rootsis, Tšiilis, Brasiilias ja USAs.
Nordea panga telekomianalüütiku Mats Bergströmi sõnul oli Vestbergi nimetamine ootuspärane. „See tundub Ericssonile loomulik samm ning hea, et uus juht tuleb firma seest,“ ütles ta di.se-le. „Usun, et turud võtavad uudise hästi vastu,“ lisas ta.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.