Kaitsekolledž rendib uut ühiselamut kolmelt erafirmalt

Balti Kaitsekolledži õppurid ja õppejõud hakkavad 2010. aasta veebruarist elama Tartus kahes uues ühiselamus, mille ehitavad ja rendivad välja erafirmad.

Kaitseministeerium hakkab kahte uut hoonet Narva maanteel ja Peetri tänaval rentima ministeeriumi esimese PPP-projektina (Public-Private Partnership, avaliku- ja erasektori koostöö). Teisisõnu ei tegele riik ise hoonete ehitamise ja haldamisega, vaid rendib teenuse erasektorilt, teatas kaitseministeerium.

Möödunud nädalal kuulutati ühiselamu leidmiseks korraldatud riigihanke võitjaks ASi Megaron-E, Rae Logistika OÜ ning ASi Arand ühispakkumine. Megaron-E 56% omanikuks on Aivo Mark, 13% ettevõttest kuulub Mare Margile, lisaks on osanike seas mitu teist eraisikut. 1998. aastast tegutseva ettevõtte põhitegevusala on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. 2008. oli Megaron-E müügitulu 139,5 miljonit krooni ja puhaskasum 9,6 miljonit.

Megaron-E on ka 80% Rae Logistika omanik. 20% kuulub OÜ-le Realone KV, mille omanik on Megaron-E nõukogu esimees Rein Janov. Rae Logistika on kinnisvaraobjektide arenduse, haldamise ja rentimisega tegeleb ettevõte, mis alustas tegevust 2005. aastal. Müügitulu oli mullu 4,3 miljonit krooni ja puhaskasum 1,9 miljonit. Rae Logistikal valmis mullu kevadel Harjumaal Rae tehnopargis uus laohoone.

Kinnisvaraarendusega tegeleva ASi Arand omanik on Aivar Arand. Konsolideeritud kasumiaruande järgi oli ettevõtte müügitulu mullu 41,2 miljonit krooni ning kahjum 39,7 miljonit.

Kaitseministeeriumi teatel rajatakse vastavalt võitnud lahendusele järgmise aasta veebruariks kinnistutele Narva maantee 112 ja Peetri tänav 26b kaks korterelamut, mis asuvad vähem kui pooletunnise jalutuskäigu kaugusel kaitsekolledži õppehoonest Riia mäel. Kokku rajatakse hoonetesse 60 kahetoalist ning 25 kolme- või enamtoalist korterit.

Ministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri Martin Hurda sõnul kindlustab Eesti uue ühiselamuga Balti Kaitsekolledži arengut. "Paremad ja kaasaegsemad elutingimused muudavad kaitsekolledži atraktiivsemaks õppekeskkonnaks ning see soodustab kooli edasist arengut tõeliselt rahvusvahelise õppeasutusena," ütles ta.

Antud PPP-projekt ei jää tema ütlusel viimaseks omalaadseks. "Nii näiteks kaalume me järgmisesse aastakümnesse plaanitud Jägala sõjaväelinnaku rekonstrueerimise teostada samuti PPP-projektina," sõnas Hurt.

Erinevalt tavapärastest ehitushangetest ei hakka kaitseministeerium vahetult tegelema hoonete ehitamise, sisustamise, hooldamise ja remondiga. Selle asemel võtab ministeerium hooned 20 aastaks rendile kuuüüriga 535 300 krooni, mis sisaldab endas kõiki kommunaalmakseid, koristus- ja hooldusteenust ning vajadusel ka remonti. Lepingu lõppemisel 20 aasta pärast on kaitseministeeriumil soovi korral eelisõigus hoonete ostmiseks.

Praegu majutatakse Kaitsekolledži õppureid peamiselt Rebase tänaval asuvas nn Taru hotellis, mis on amortiseerunud ning ühiselamuks nii ehituslikult kui majanduslikult ebasobiv.

1998. aastal asutatud Balti Kaitsekolledži eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu ning meie partnerriikide ohvitseridele NATO standarditele vastavat vanemohvitseride koolitust. Kaitsekolledž on üks väheseid kaitsekolledžeid, kus ka mitte-NATO riikide ohvitseridel on võimalik saada NATO standarditele vastavat ingliskeelset staabiohvitseride väljaõpet.

Autor: Haldusuudised.ee