18. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Strandberg kirjutas enda ajaveebis, et "kuna sel teemal on riigikogu majanduskomisjon pidanud mitemid arutelusid ja andud ka soovitusi, siis palusin huvi tunda, mida ja millistel tingimustel ollakse hankimas".

"Eelkõige pakkusid mulle huvi, kuidas on hanke puhul sätestatud hangitavate rongide efektiivsusnäitajad: hoolduskulud kilomeetri ja reisija kohta ja energiakulud ja muu selline, millest otseselt sõltub ka see valik, kas majanduslikult on otstarbeks ronge pidada ja kui, siis millistel liinidel ja milliste reisijate hulga puhul. Igati põhjendatud huvi, sest pärast rongide soetust hakkame meie teiega nende ülalpidamist subsideerida," kirjutas Strandberg.

Komisjon palus majandusministeeriumist ministri korraldust, kus need kriteeriumid peaksid kirjas olema. Vastuse selle kohta, et riigikogulastel ei ole õigust hankest midagi teada, sai komisjon möödunud reedel.

"Tere,

Vabandan vastuse viibimise pärast. Tuginedes RHS par. 55 lg3 ning AvTS par.35 lg 1 p10 ja p17 ei ole meil kahjuks võimalik küsitud dokumente edastada kuna hankemenetlus on käimas.

Parimat,

Julia Bergstein

Transpordi investeeringute talituse juhataja"

Nimetatud paragrahvid tähendavad alljärgnevat:

Riigihangete seaduse paragrahvi 55 lõige 3:

(3) Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumuste, hankemenetluses osalemise taotluste ja muude dokumentide konfidentsiaalsuse ning selle, et hankija saab avada pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused ning tutvuda nende sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja möödumist.

Strandbergi hinnangul ei ole ametnik pole vist aru saanud, et ma ei küsi mitte pakkujate andmeid, vaid riigi tingimusi selle kohta, mida hangitakse.

"See pole ju ometi mingi salajane insener Garini hüperboloid, mida riigikaitselistes huvides tellima hakatakse!" on riigikogulane nördinud.

§ 35. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused:

10) teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus;

17) teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust

Strandbergile jäid ka need põhjendused arusaamatuks, sest kuidas saab riigi hangitavate rongide majanduslike ja energeetiliste ning efektiivsusomaduste nimekiri olla ärisaladus.

"Kelle ärisaladus? Ja kas riik, kui selle teabe valdaja (majandus-ja kommunikatsiooniministeerium) tunneb tõesti, et juhul, kui riigikogu liige saab teada, millistel alustel rongid hangitakse, kahjustab see ministeeriumi huve? Millised need huvida saavad olla? Et mitte teada anda kui kehv või asjakohatu on see hange või milline see huvi siis on?" küsis riigikogulane retooriliselt.

Autor: Haldusuudised.ee