Maakler: võlglane maksku kogu üür ette!

"Kui kellelgi on ikka raskusi, siis mis imeelukasReelika Tammemäe mina olen, et ta mulle ei peaks võlgu jääma?" küsis Tammemäe ja lisas, et seega küsitakse võlglaselt tõenäoliselt kogu üür ette, kasvõi terve aasta oma.

Tammemäe ütles, et eraisikute maksehäirete kättesaadavus muudab üüriturgu. "Ma arvan, et mõningal määral kindlasti, kuid võlgnikele ei anta niikuinii midagi üürile," selgitas ta ettemaksu eristumist n-ö puhta ja rikutud krediidiajalooga klientidele.

"Kui tegu on uue üürnikuga ja inimene on äratanud kahtlust, helistame tema eelmistele üürileandjatele. See on olnud meile kõige tulusam informatsioon," lisas Tammemäe. "Minu puhul pole neil valikut, kas anda oma eelmise üürileandja telefoninumber või mitte, ja nad annavad."

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid juhatuse liige Urmas Tehver lausus eraisikute maksehäirete kättesaadavaks muutumist kommenteerides: "See on kindlasti positiivne, kui üürileandjatel on võimalik tausta kontrollida. Ma arvan, et pigem ei anta neile üldse midagi üürile, kellel võlad on."

Kuna eraisikute maksehäireid saab kontrollida alles loetud päevi, ei osanud Tehver öelda, kui suurt ettemaksu võlglastelt küsitaks.

"Eks üüriturg on paljuski eraisikute vaheline asi, aga et toimuks kohe mingi hüpe ettemaksus, seda ma ei usu. Eks see on ka selline case by case asi, oleneb, mille eest võlgu on jäädud ja kui suured võlad on," põhjendas ta.

Tammemäe sõnul väldivad kroonilised võlglased kinnisvarabüroode kaudu välja üüritavaid pindu, otsides lihtsameelseid, keda tüssata. "Juba praegu otsivad nad vanemaid inimesi, kes ei pääse internetti ega oska üürniku tausta kontrollida," märkis ta.

Tehveri hinnangul on kindlasti selliseid inimesi on, kes jäävad igal pool üüri võlgu, kolivad järjest teise kohta ja jäävad jälle võlgu, kuid tema ise pole selliste klientidega kokku puutunud.

Võlgade sissenõudja Lauri Vitsut teatas samas: "Kui räägid mulle Krediidiinfost, siis minu käsi kobab automaatselt püstoli järele. Kogu Krediidiinfo tegevus on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. 2001. aastal sai maksehäire register tekkida vaid tänu andmekaitse inspektsiooni hambutusele ja pankade tugevale lobile."

Vitsuti sõnul kasutatakse Krediidiinfot seadusevastaseks tegevuseks, seejuures ka raha väljapressimiseks. "Minu teada on selles küsimuses korduvalt õiguskantsleri poole pöördutud, kuid tundub, et õiguskantsler ei jõua vanadekodude ja noortevanglate kontrollimisest kaugemale," lausus ta.

"Krediidiinfo andmebaasi ei saa tõsiselt võtta, tegemist on ikkagi ainult äriga," rääkis Vitsut. "Kui hakata sealseid andmeid töötlema, selgub ilmselt, et 99% Eesti elanikkonnast ja ettevõtetest on võlgu ega ole seetõttu üldsegi krediidivõimelised."

Autor: Haldusuudised.ee