Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prokuratuur saatis pistise võtmises süüdistatava kohtu ette
Põhja ringkonnaprokuratuur saatis
kokkuleppemenetluses kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 57aastast
Jürit ja temaga seotud ettevõtet pistise võtmises.
Jürit süüdistatakse selles, et olles ühe ehitusjärelevalvet teostava ettevõtte juhatuse liige ja teostades lepingu alusel omanikujärelevalvet Tallinnas Mustamäel asuva kortermaja renoveerimistööde üle, nõustus ta renoveerimist teostavalt ettevõttelt võtma pistist 213 165 krooni, mis moodustas 10% renoveerimise maksumusest.
Pistist sai ta selle eest, et allkirjastaks omanikujärelevalve teostajana renoveerimistöid teinud firma ühe renoveerimistööde vastuvõtuakti.
Nimetatud maja korteriühistu ja panga vahel oli renoveerimistööde finantseerimiseks sõlmitud laenuleping ning omanikujärelevalve teostaja allkiri vastuvõtuaktil on aluseks laenusummade väljamaksmiseks ehitustööde teostajale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pistise maksmise varjamiseks edastas Jüri enda ettevõtte poolt renoveerimistöid teostanud ettevõttele 19. detsembril 2007. a e-kirja teel kaks arvet. Mõlemad olid fiktiivsed, kuna neil märgitud töid ei ole Jüriga seotud ja pistise võtmise süüdistuse saanud ettevõte renoveerimistöid teostanud ettevõttele kunagi osutanud.
4. aprillil 2008 tasus renoveerimist teostanud ettevõtte projektijuht ehitusjärelevalve ettevõttele sularahas 70 000 krooni, mille firma raamatupidaja kandis firma arveldusarvele. Pärast raha tasumist andis Jüri renoveerimistööde vastuvõtuaktile oma allkirja.
Koos Jüriga sai süüdistuse pistise võtmises juriidilise isikuna ka ettevõte, mille juhatuse liige ta oli.
Kriminaalasja menetles Põhja politseiprefektuuri korruptsioonikuritegude talitus, uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.