Kütuse väljavedu suurendas eksporti

Kümnendik Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud tööstusettevõtetest teatas juulis eksporditellimuste suurenemisest. Ligi kolmandikul jäid tellimused tavalisele tasemele.

Nende ettevõtete osatähtsus, kes endiselt ootasid eksporditellimuste vähenemist, langes 59 protsendile, mis oli seitsme protsendipunkti võrra madalam juunikuust, kommenteeris väliskaubanduse näitajaid Merike Riipinen majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Maiga võrreldes kasvas eksport 17%, olles mahult selle aasta kuudest suurim, teatas majandusministeerium. Juuni ekspordist andsid ligi veerandi kütused, täpsemalt Eestis töödeldud autobensiini müük USAsse ja Nigeeriasse, millele on lisandunud Venemaalt sisseostetud kütteõli töötlemise hüppeline kasv Eestis taasväljaveo kohustusega USAsse ja Prantsusmaale. See tõstis USA Eesti suuruselt teiseks ekspordiriigiks kohe Soome järel.

Kuigi aastaga näitas enamiku teiste kaubagruppide eksport veel tugevat langust, siis loetles majandusministeerium mitu gruppi, kus eelmise kuuga võrreldes maht suurenes.

Olulisematest kaubagruppidest kasvas kuises võrdluses ligi viiendiku võrra metallide ja metalltoodete väljavedu, kuid aastaga oli kahanemine endiselt poole võrra. Metallide ekspordi suure languse taga on terase töötlemise peatamine Muuga vabatsoonis ArcelorMittali poolt, tingituna nõudluse olulisest vähenemisest maailmaturul.

Maiga võrreldes kasvas kümnendiku ulatuses paberi ja pabertoodete ning valmistoidukaupade ja jookide eksport, viimane näitas väikest kasvu ka aastataguse perioodi suhtes. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele jäi eelmise kuu tasemele (+1%), samas aastane langustempo püsis kolmandiku piires.

Mõningaid paranemise märke on näidanud Lääne-Euroopa eurotsooni riikide (Prantsusmaa, Saksamaa) ja Ameerika Ühendriikide majandus, mis on toetanud Eesti ekspordi suurenemist.

Impordi maht oli samuti kuises võrdluses tugeva kasvuga (+15%) ja aastane langus pidurdus 30 protsendile (varasemal kahel kuul -41%).

Kuna ekspordi arengu näitajad olid jätkuvalt impordi omadest paremad, siis kahanes kaubavahetuse bilansi puudujääk veelgi ja ulatus juunis vaid 0,4 miljardi kroonini. Aastatagusest perioodist oli defitsiit ligi kaheksa korda väiksem.

Järgneval kuul võib rahandusministeeriumi hinnangul oodata kaubavahetuse mahtude taastumise jätkumist. Samas juulikuusse jääb paljudel ettevõtetel puhkuste periood, mistõttu kuises võrdluses nii suurt kasvu enam loota pole kui juunis.

taust

-Eesti ekspordis olid juunis peamised sihtriigid Soome (15%), Ameerika Ühendriigid (12%) ja Rootsi (10%). Võrreldes eelmise aasta juuniga suurenes oluliselt eksport Ameerika Ühendriikidesse, Nigeeriasse ja Prantsusmaale naftasaaduste ekspordi kasvu tõttu. Samas vähenes eksport lähematesse naaberriikidesse.-Peamised riigid, kust Eestisse juunis kaupu imporditi, olid Soome (14%), Leedu (12%) ja Venemaa (10%). Eelmise aasta juuniga võrreldes vähenes kaupade import enamikust Eesti peamistest partnerriikidest.

Autor: Haldusuudised.ee