Advokaat: kohtud soodustavad Rüütmanni tegemist

Äripäev palus advokaadibüroo Raidla Lejins Norcous partneril Toomas Vaheril kommenteerida endise autokaupmehe Toomas Rüütmanni suhtes jõustunud kohtuotsust, mis tema kui eraisiku pankroti tühistas. Rüütmann andis võlakirjadele isikliku käenduse, kuid väitis kohtus, et ta käendas vaid emissiooniga seonduvat, mitte investoreilt saadud laenu ennast.

Ringkonnakohus leidis, et võlakirjaemissiooni korraldanud ja hiljem investorite huve esindanud SEB nõue pole selge ja tühistas Harju maakohtu langetatud pankrotiotsuse. Riigikohus ei võtnud SEB kassatsioonikaebust menetlusse.

Järgneb Toomas Vaheri kommentaar:

Antud kaasuse täpsemaid asjaolusid ei oska kommenteerida, kuna ei olnud protsessiga seotud. Laiemalt on aga märgata murettekitavat suundumust kohtupraktikas, kus pankrotte kiputakse jätma välja kuulutamata põhjusel, et võlgnik esitab kohtule suvalisi mõttetuid vastuväiteid, millest siis kohus kergekäeliselt järeldab, et nõue pole selge. Selline tendents toob kaasa karistamatuse tunde võlgnikele ning ohustab õiguskorda tervikuna, sest kui vastutusest vabanemine ja pankrotimenetluse vältimine on nii lihtne, siis hakatakse seda järjest laiemalt praktiseerima.

Kohtud peaksid vähem tähelepanu pöörama neile väidetele, mis on esmakordselt esitatud alles pärast pankrotiavalduse esitamist ning vaatama rohkem seda, mida võlgnik on varasemalt väitnud või omaks võtnud, enne kui asi kohtuni jõudis. Kui nõue oleks põhjendamatu või vaieldav, siis iga mõistlik võlgnik peaks olema sellele vastu vaielnud juba enne kohtumenetlust, mitte ei avasta alles kohtus, et see nõue, mida ta on mitu korda lubanud ära maksta, tegelikult justkui ei kehtigi.

Autor: Haldusuudised.ee